Hiline vihm
Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.
Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …
Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.
Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”
Mõttetera usust
Imeväärne armastus
Kui mõtlen sellest, kui palju on tehtud, et meid õigel teel hoida, olen sunnitud hüüdma: “Oo, milline armastus, milline imeväärne armastus on Jumala Pojal meie – vaeste patuste vastu!” Kas peaksime meie siis olema tuimad ja hooletud, kui ometi kõik, mida üldse on võimalik teha, meie õndsakssaamiseks juba tehtud on? Kogu taevas tunneb huvi meie vastu. Me peaksime olema väga erksad, austama ja ülistama kõrget, majesteetlikku Jumalat. Meie süda peaks voolama üle armastusest ja tänutundest Tema vastu, kes on niivõrd tulvil armastust ja kaastunnet meie vastu. Peaksime Teda austama oma eluga ning näitama oma püha ja puhta kõneviisiga, et oleme ülevalt sündinud ja see maailm ei ole meie kodu – siin oleme vaid võõrad ja majalised, kes rändavad parema kodumaa poole. EGW “Varased kirjutised”
Ära alahinda palvet
Kui sa saadad oma palve Jumala poole, on Ta öelnud, et kuuleb sind. Mis on sulle tõenduseks? Kas sa tunned end paremini kui enne? Kas sa arvad, et sinus on toimunud mingi muutus ja uurid oma tundeid? Sa pead toetuma Jumala Sõnale ja minema edasi, teades, et Ta vastab sinu palvetele, sest Ta on tõotanud anda, kui palutakse. Niiviisi usku arendades aitad sa kaasa oma palvetele vastamisele. Kui sa tegutsed oma palvete vastamise nimel, leiad sa, et Jumal ilmutab end sulle.
Hakka sirutuma kõrgemale ja üha kõrgemale. Pea taevaseid asju kallimaks kui maiseid asju ja ahvatlusi. … Õpi palvetama, õpi andma selget ja arukat tunnistust ning Jumal saab sinus austatud. Kui sa usaldad Jumalat, kui sa annad oma hinge eest hoolitsemise Temale kui ustavale Loojale, siis saad Tema armastuse kohta meeldiva kinnituse. EGW “Pilk ülespoole”