Lunastaja
Aadama ja Eeva patt tekitas Jumala ja inimese vahele kohutava eraldatuse. Kristus astub langenud inimese ja Jumala vahele ning ütleb inimesele: “Sa võid ikka Isa juurde tulla. Välja on mõeldud plaan, mille kaudu saab Jumal inimesega ja inimene Jumalaga lepitatud. Sa saad Jumalale läheneda vahemehe kaudu.” Ja praegu on Ta teie eest palumas. Tema on suur Ülempreester, kes palub teie eest.
Te peate tulema ja esitama oma asja Isale Jeesuse Kristuse kaudu. Nii saate juurdepääsu Jumalale ja kuigi te patustate, pole teie olukord lootusetu. “Kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.” (1Jh 2:1)
Ma tänan Jumalat, et meil on Lunastaja. Ja me ei saa mingil muul moel ülendatud kui ainult Kristuse kaudu. Ärgu siis keegi arvaku, et Kristuse vastuvõtmine on tema poolt suur alandumine, sest kui me astume selle sammu, haarame kinni kuldsest nöörist, mis ühendab mannetu inimese kõikväelise Jumalaga. Me teeme esimese sammu tõelise ülendamise poole, et me võiksime saada sobilikuks puhaste taevainglite seltskonna jaoks auriigis. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Me pole üksi
Jeesuse järelkäijad ei pea tundma osaduse katkemist ega väe vähenemist sellepärast, et Õnnistegijat ei ole maa peal. Teenides taevases pühamus, on Jeesus oma Vaimu läbi ikkagi maapealse koguduse preester. Ta on füüsilisele silmale nähtamatu, kuid Tema lahkumisel antud tõotus on täitunud:
“Et meil on nüüd suur Ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest! Sest meil pole niisugune Ülempreester, kellel ei ole kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud nagu meiegi, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.” (Hb 4:14-16) EGW “Ajastute igatsus”
Üks tervik
On neid, kes tunnistavad, et usuvad ja õpetavad Vana Testamendi tõdesid, põlates samas Uut. Kuid Kristuse õpetusi eemale lükates näitavad nad, et ei usu seda, millest patriarhid ja prohvetid on rääkinud. “Kui te usuksite Moosest,” ütles Kristus, “siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.” (Jh 5:46) Järelikult pole isegi nende Vana Testamendi õpetustes tõelist väge.
Paljud, kes ütlevad, et usuvad ja õpetavad evangeeliumi, on samasuguses eksituses. Nad jätavad kõrvale Vana Testamendi kirjutised, mille kohta Kristus lausus: “Need on, mis tunnistavad minust.” (Jh 5:39) Vana hülgamisega hülgavad nad tegelikult ka Uue, sest mõlemad on terviku lahutamatud osad. Vana Testament heidab valgust Uuele ja Uus Vanale. EGW “Kristuse tähendamissõnad”








