Ära unusta Kristuse sõnu
Jeesus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.” ( Jh 6:37) Iga inimene, kes neid sõnu loeb, peaks tundma, et ta on pühal pinnal. Ära unusta, et sinu eest ohverdati Jumala ainusündinud Poja elu. Kui Püha Vaim Kristuse sõnadega südamele ja mõistusele mõju avaldab, peab inimene tundma, et ta on kõrgema võimu ligiolekus, mis muudab tarbetuks kõik, mida maailm suudab anda. Ta peab tundma, et seisab pühal maal, sest ta on halastuse ja armastuse elava allika juures.
Issand ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma Olen”. (2Ms 3:14) Kristus ütles: “Enne kui Aabraham sündis, olen mina”. (Jh 8:58) Selle väitega avas Ta oma piiritu olemuse tagavara, kinnitades oma sõnadega andestust süüdiolevale inimkonnale. Tema on Sõna, teadlik väest, millega Ta võib oma elu võtta või jätta, nii nagu Ta otsustab, et anda pääste neile, kes on langenud Saatana väärustesse ja salasepitsustesse.
Kristus, kes tõi maailma taeva suurimad aarded, mis olid igavese Jumala omad ja Tema loodud, võib anda kõigile igavese elu. Ta annab igavese au kõigile, kes usuvad Temasse kui oma isiklikku Päästjasse. EGW “Pilk ülespoole”
Tõene mõttetera
Usku äratab Püha Vaim. EGW “Elu tänasel päeval”
Lootustandev tsitaat Piiblist
“Mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.” (Miika 7:7)
Head mõtted
Toetuge Jumala tõotustele! EGW “Usk, millest ma elan”
Enesekindlus või usk
Usk ei ole hoopiski enesekindlus. Ainult see, kellel on tõeline usk, on kaitstud enesekindluse eest. Enesekindlus on Saatana aseaine usule. Usk haarab kinni Jumala tõotustest ja kannab vilja sõnakuulmises. Enesekindlus kasutab samuti tõotusi, kuid kasutab neid nagu Saatan oma üleastumiste vabandamiseks.
Usk juhtinuks meie esivanemad usaldama Jumala armastust ja olema sõnakuulelikud Tema käsule. Enesekindlus pani nad Tema käsust üle astuma väites, et Tema suur armastus päästab nad patu tagajärgedest. Usk ei nõua taeva soosingut nõustumata tingimustega, mis on vajalikud armu saamiseks. Ehtne usk rajaneb Pühakirja tõotustele ja korraldustele. EGW “Ajastute igatsus”
Hiline vihm
Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.
Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …
Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.
Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”
Mõttetera teenimisest
Tõeline teenistus on Jumala armastuse poolt meeldivaks muudetud südame avaldumine. Niisugune teenistus annab selles elus iseloomule õilsuse. Selle mõju tõttu ilmneb armastus Jumala ja inimeste vastu sõnades ja tegudes. EGW “Pilk ülespoole”
