Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Auline tsitaat Piiblist
Üleskutsuv mõttetera
Toetu alati oma Päästjale! EGW “Pilk ülespoole”
Põltsamaa koguduse mehed korraldasid oma meesteõhtu seekord Rõõmusaarel ja mitmepäevasena
Oktoobri teisel nädalavahetusel, 10. kuni 12. oktoobrini olid koguduse laagrikeskuses Rõõmusaarel mehed, et tähistada Põltsamaa meeste osadusgrupi kolmanda aasta täitumist – see oli nende 85. kokkusaamine, aga mitte päris tavapärases koosseisus, vaid suurema seltskonnaga. Nii kujunes sellest seeme tulevastele meeste nädalavahetustele.
Nädalavahetuse eestvedaja Vallo Põldaru sõnas, et sellele suuremale kokkusaamisele kutsuti nii neid, kes on kogu aeg kohal käinud, kui ka oma sõpru teistest kogudustest. „Kohale tuli kaheksateist meest ja meie eesmärk oli koos aega veeta, osaduses olla ja tööd teha,“ ütles Vallo.
Nädalavahetus algas reedel saunaõhtuga, mille käigus soojendati suhteid ja iseennast ning jagati vaimulikke kogemusi. Laupäeva ja pühapäeva hommikul olid arutelud Jeesuse ja usu olulisuse üle. Hingamispäeva jumalateenistusel laulis meeskoor ning esitati ka instrumentaalpalasid, mis andsid päevale harjumuspärase hingamispäeva tunde ja vaimuliku mõõtme. „Meie nädalavahetuse sisuline osa keskendus mehe rollile koguduses ja sellele, kuidas iga mees saab olla Jumala plaani osa ning näidata ustavuse ja usus tegutsemise eeskuju.“ Hingamispäeva pärastlõunal olid grupiarutelud Jumala tahte leidmise ja rollide jagunemise kohta koguduses.
Pühapäev kulus töötegemisele: Rõõmusaare peamajas lammutati suur korsten ja soojamüür. „Töö sujus tänu igaühe panusele ja koostööle hästi,“ sõnas Vallo tänulikult.
Nädalavahetuse söögikorrad valmistati ühiste jõududega. „Osalejad leidsid endale igaüks oma tegevuse ja üksteist toetati kus saadi, näiteks kartulite koorimises,“ tõdes Vallo.
Meeste osadusnädalavahetuse õnnestumisele aitasid kaasa saunaõhtud koos sügavate eluliste ja vaimulike aruteludega ning ühine töö tegemine. Pühapäeval võeti nädalavahetus kokku korraldajate tänamisega. „Oleme tänulikud neile, kes panustasid oma aja ja energiaga, kasvatades nii meie osadust, vendlust ja ühtsust,“ ütles Vallo ja lisas, et korraldajad on tänulikud kõigile, kes kohale tulid ja nädalavahetuse kordaminekusse panustasid.
“Tõdesime kõik, et tore oleks ka edaspidi kokku saada.” Vallo loodab, et siit kasvab välja meesteaktiiv ja tuumik, kes võtab ette sarnase ürituse korraldamise suuremalt või misjonitöö kontekstis, et igaüks saaks ka oma mittekristlasest sõbra kaasa kutsuda.
Tänamise tsitaat Piiblist
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti! Tänage jumalate Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti! Tänage isandate Isandat, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes üksi teeb suuri imetegusid, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes arukusega on teinud taeva, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes on laotanud maa üle vee, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes on teinud suured valgused, sest tema heldus kestab igavesti; – päikese pannud valitsema päevaajal, sest tema heldus kestab igavesti; – kuu ja tähed valitsema öösel, sest tema heldus kestab igavesti. …
Tänage taeva Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti! (Ps 136:1-9, 26)
Üleskutsuv mõttetera
Ärge kunagi unustage, et te olete Jumala lapsed. EGW “Pilk ülespoole”
Pidev Jumala ligiolek
See imetegu jättis väga sügava mulje nii heebrealastesse kui nende vaenlastesse. See oli Iisraelile kinnituseks Jumala pidevast ligiolekust ja kaitsest – tõendiks, et Tema tegutseb Joosua kaudu nende heaks samuti nagu Ta oli tegutsenud Moosese kaudu. Rahvas vajas julgustuseks sellist tõendit, kuna nad suundusid nüüd maad vallutama – see tähendab teostama suurt ülesannet, mis oli kõigutanud nende isade usku nelikümmend aastat tagasi. EGW “Patriarhid ja prohvetid”