Piiblisalm
Jeesuse Kristuse kohta on kirjutatud: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.”” (Ilm 5:9)
Tõene mõttetera
Jumalikku armu on vaja alguses, jumalikku armu on vaja igas arenguetapis ja üksnes jumalik arm suudab töö lõpule viia. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid õnnest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad õnnest. Jumal soovib, et inimene oleks õnnelik. Ta annab selleks soovitused, kuidas õnnelikuks saada ja jääda.
- Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne! (Ii 22:21)
- Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid. (Ps 73:28)
- Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20)
- Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne. (Õp 19:8)
- Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda. (Õp 20:7)
Ristilt kiirgavas armastuses
Kes suudaks mõõta armastust, mida Kristus tundis ristil rippudes ja süüdiolevate inimeste pattude all kannatades eksinud maailma vastu? See armastus oli mõõtmatu, lõpmatu.
Kristus näitas, et Tema armastus on tugevam kui surm. Ta viis täide inimese lunastuse ning kuigi Tal oli kõige kohutavam võitlus pimeduse jõududega, ometi kasvas Tema armastus kõiges selles aina tugevamaks ja tugevamaks. … Inimese lunahind sai tasutud siis, kui viimases hingevõitluses kõlasid õnnistatud sõnad, mis näisid läbi looduse vastu kajavat: “See on lõpetatud.” …
Me ei suuda aduda niisuguse hämmastava armastuse pikkust, laiust, kõrgust ega sügavust. Päästja armastuse võrratute sügavuste üle mõtisklemine peaks täitma mõistuse, puudutama ja sulatama hinge, puhastama ja ülendama kiindumusi ning muutma täielikult kogu iseloomu. …
Siin on armastus, mida ükski keel ei suuda väljendada. See ületab teadmised. Suur on jumalakartuse saladus. Isa ja Poja armastus inimese vastu peaks meie hinge elavdama, ülendama ja vaimustama. Kristuse järelkäijad peavad õppima seda saladuslikku armastust mingil määral peegeldama enne, kui nad ühinevad kõigi lunastatutega hüüdes: “Sellele, kes istub troonil, ja Tallele – õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!” EGW “Jeesuse sarnaseks”
Selgitav tsitaat Piiblist
“Mina olen armuline, ütleb Issand.” (Jr 3:12)
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
