Ülistage Jumalat!
Õpeta oma lapsi austama Jumalat, sest nad on Tema lapsed loomise ja lunastuse läbi. Hoia nende mõistust Jumala pilgu ees puhta ja rikkumatuna. …Ülistage Jumalat! Ülistagu teie vestlused, muusika ja laulud kõik Teda, kes on meie heaks nii palju teinud. Ülista Jumalat siin maa peal, siis oled sa sobilik laulma taevases kooris, olles sisenenud Jumala linna. Siis heidate te oma säravad kroonid Jeesuse jalge ette, võtate kuldharfid ja täidate kogu taeva muusikahelidega. Me hakkame kiitma Teda surematu keele abil.
Kui meie Lunastaja juhatab meid Igavese trooni ette, mis särab Jumala aust, võime kuulda tänu ja ülistuse teemasid trooni ümber kogunenud taevase koori laulust. Kui inglite laulu kaja kõlab meie maapealsetes kodudes, tõmbuvad südamed lähemale taevastele laulikutele. Osadus Taevaga algab juba siin, maa peal. Siin õpime me selgeks taevase ülistuslaulu juhtnoodi.
Ülistage Issandat, rääkige Tema headusest ja väest. Pehmendage oma hinges valitsevat õhkkonda. … Ülistage oma südame, hinge ja häälega Teda, kes on teie elujõud, Päästja ja Jumal. EGW “Elu tänasel päeval”
Head mõtted
Kristuse vägi toetab meid. EGW “Pilk ülespoole”
Piiblisalm
Jeesuse Kristuse kohta on kirjutatud: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.”” (Ilm 5:9)
Tõene mõttetera
Jumalikku armu on vaja alguses, jumalikku armu on vaja igas arenguetapis ja üksnes jumalik arm suudab töö lõpule viia. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid õnnest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad õnnest. Jumal soovib, et inimene oleks õnnelik. Ta annab selleks soovitused, kuidas õnnelikuks saada ja jääda.
- Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne! (Ii 22:21)
- Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid. (Ps 73:28)
- Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20)
- Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne. (Õp 19:8)
- Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda. (Õp 20:7)
Jumala Sõna avardav mõttetera
Jumala tõe päike on valgustanud meid ja me peame peegeldama seda valgust pimeduses kõndijate teele. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”