Andestus Kristuse teenete kaudu
Inimesed võivad öelda: “Ma annan andeks kõik, mis sa minu vastu oled teinud”, kuid nende andestus ei kustuta ühtki pattu. Ent Kolgatalt kostab kõikvõimas hääl. “Mu poeg, mu tütar, sinu patud on sulle andeks antud.” Üksnes neil sõnadel on vägi ja see äratab tänulikus südames tänu. Meil on Vahemees. Andestuse jaoks on ainult üks tee ja see tee on alati avatud ning selle kaudu valatakse meie peale rikkalikult jumalikku halastust ja andestust. …
Kristusel ei olnud endale lepitust vaja. See oli inimese jaoks, kõik inimese heaks. … Tema hingepiina sügavus oli võrdväärne Tema iseloomu väärikuse ja suursugususega. Me ei mõista ega taipa veatu Jumala Talle kannatuste suurt valu enne, kui tunneme, kui sügavast august meid välja tõmmati ja kui ränk on patt, milles inimkond süüdi on ning haarame usus kinni täielikust ja terviklikust andestusest.
Siin jäävad tuhanded hätta. Nad ei usu tõeliselt, et Jeesus andestab neile isiklikult. Nad ei võta Jumalat tema sõnast. Ta on kinnitanud meile, et Ta on ustav, tõotades meile andestada ja jääda oma Seaduse juurde. Tema halastus ei ole mingis mõttes puudulik. Kui ahelas oleks üks puudulik lüli, siis oleksime lootusetult oma pattudes hukkunud. … Selles pole ühtki viga, mitte ühtki puuduvat lüli. Oo, kallis lunastus! Miks me ei rakenda seda olulist tõde täielikumalt oma ellu? Kui selge see on, et Jumal andestab Kristuse pärast meile – mulle, just mulle – sel hetkel, mil me Teda elavas usus palume, uskudes, et Ta on täielikult suuteline seda tegema. EGW “Pilk ülespoole”
Tõene mõttetera
Kristuse veri on valatud kogu inimkonna eest. EGW “Te saate väe”
Piiblisalm
“Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.”” (Ilm 19:9)
Head mõtted
Me võime olla Kristuse kaastöölised. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Piiblisalm
“Ja Issand ütles: “Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab.”” (2Ms 3:7, 8)
Põltsamaal toimus lastelaager „Meie, kangelased“
26.–28. juunini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatav lastelaager, mis kandis Taaveti ja Koljati loost inspireerituna pealkirja „Meie, kangelased“. Laagris osales nii neid, kelle jaoks see oli esimene kord olla vaimulikus laagris, kui ka neid, kes on osalenud varasematelgi aastatel.
Lapsed said vaadata Taaveti ja Koljati teemalist videot, osaleda mängudes, mitmesugustes töötubades, arendada laulu-, pillimängu- ja näitlemisoskust ning teha ühise väljasõidu Järvamaale. Külastati Imavere piimandusmuuseumit, kus lapsed valmistasid ise jäätist ja tutvusid kunagise meierei ajalooga.
Laagri kestel olid hinnatud hetked ka pausid, mil osalejad said meelepärase tegevuse ise valida – kas õuealal erinevaid mänge mängida või vaikusetoas käepaelu meisterdada.
Laagri kolmandal päeval olid ka laste lähedased oodatud kirikusse, et saada osa laste esitatud muusikaetteastetest – oli laulu, pillimängu ja rütmikat – ning Taaveti ja Koljati teemalisest näidendist.
Kõneles Balti uniooni esimees David Nõmmik, kes tõi esile meie hoiakute ja käitumise vahelise tugeva seose ning juhtis kuulajate tähelepanu mõningatele nüanssidele Taaveti ja Koljati loos.
Jumalateenistuse lõpus luges David Nõmmik kaks kirjakohta, mis pärinevad Taavetilt: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.“ (1Sm 17:37) ning „Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.“ (1Sm 17:45)
„Ärge unustage: kui teil on halb tuju ja hoiak, et ma ei viitsi, siis mõelge positiivselt, nii nagu Taavet! Selle asemel, et mõelda: Oi, ma kardan sellist suurt meest nagu Koljat, võis ta hoopis mõelda: Aa, selle kiviga saan ma kindlasti pihta! Mees on ju nii suur!“ julgustas ta kuulajaid positiivselt mõtlema.
Laagris osalenud said nimelise tänukirja ja meenena medali, millel oli tekst „Kangelane 2025“.
Põltsamaa adventkoguduse lastetöö juht Helena Nõmmik selgitas laagri sõnumi valikut mõttekäiguga: „Kangelane on tänapäeval see, kes on hea inimene! Lapsed on siirad, ausad ja vahetud ja Jeesus armastab lapsi! On hea olla kogukonnale eeskujuks heaks inimeseks olemisel ja juhtida kangelastegusid. Mis Jumal paneb meie südamele, seda tuleb teha!“
Laagri üks läbiviijatest Kalle Daniel tõi esile laste suhtumise. „Sel aastal olid lapsed väga entusiastlikud erinevaid tegevusi kaasa tegema. Lauluproovis lausa paluti mõnda laulu korrata.“
„Laager õpetas taaskord, kui olulised on suhted,“ ütles lastele aktiivset tegevust pakkunud Vallo Põldaru. „Proovisin kontakti luua iga lapsega ja tema jaoks olemas olla. Eks lõpuks muudab see kõigi jaoks laagrikogemuse paremaks. Teisel päeval joosti juba, käed laiali, mulle vastu ja riputi küljes. Lapsed tundsid rõõmu sellest, et ma olin nendega samal tasandil,“ jagas ta oma kogemust.
Teise aspektina nimetas Vallo laste valikuvabaduse. „On neid, kes tahavad möllu, ja on neid, kes tahavad vaikselt käelist tegevust teha. On näha, et lapsed hindavad tihti vaikust maailmas, kus elu ja ekraan virvendavad pidevalt nagunii,“ täheldas Vallo.
Kalle Daniel märkis ära ka hea meeskonnatöö ja ilma. „Korraldusliku poole pealt läks üsna sujuvalt, sest varasematest aastatest oli mõningane kogemus olemas. Korraldustiimis teadis igaüks, mida tegema peab ja seetõttu ka kõik sujus. Taevaisa õnnistas meid ka ilusate ilmadega – oli parasjagu päikesepaistet ja soojust.“
Aitäh kõigile, kes panustasid laagri õnnestumisesse!
Autor: Helis Rosin
Näide Eenokist
Eenok käis Jumalaga kolmsada aastat. … Eenokil oli kiusatusi nagu meilgi. Ühiskond tema ümber ei suhtunud õiglusesse sugugi teisiti kui meie ajal. Õhk, mida ta hingas, oli patust ja kurjusest saastatud nagu tänapäeval. Siiski elas ta püha elu. Teda ei määrinud patud, mis olid tavalised tema ajastule. Meiegi võime püsida puhtaina. Eenok esindas neid pühasid, kes elavad lõpuajal patu ja eksituste keskel. Ta oli ustav ja kuulekas Jumalale, ja ta võeti Jumala juurde.
Just nii muudetakse ja võetakse taevasse need ustavad, kes on elus siis, kui Issand tuleb.
“Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.” Kolmsada aastat oli Eenok otsinud südamepuhtust, et tema iseloom oleks kooskõlas taevaga. Kolmsada aastat oli ta kõndinud Jumalaga. Päevast-päeva oli ta igatsenud järjest lähemat ühendust ja see oligi muutunud järjest lähedasemaks. Lõpuks võttis Jumal Eenoki enda juurde. Eenok oli seisnud kadumatu maailma künnisel; vaid samm oli lahutanud teda oodatud maast. Nüüd avanesid väravad ja juba ammu selle maa peal alanud rännak Jumalaga jätkus. Ta astus esimese inimesena sisse püha linna väravaist.
Sellisesse ühendusse kutsub meid Jumal. Eenoki iseloom oli püha. Püha peab olema ka nende iseloom, keda lunastatakse inimeste seast Issanda teisel tulekul. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”