Jumala Tall
Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!” (1Ms 22:7-8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7,6) Jumal soovib õpetada, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”
Meie Päike
Kui me hetkekski vaatame päikesesse, oleme sunnitud oma silmad selle sära tõttu ära pöörama, kuid siiski jääb päikese kuju meie silme ette püsima, ükskõik mida me vaatame. Samuti on Jeesusega – kõik, millele me pilgu heidame, peegeldab Teda, Õigusepäikest. Me ei suuda näha midagi muud ega kõnelda millestki muust. Tema kuju on pidevalt meie vaimusilmas ning mõjutab kõiki hetki meie igapäevases elus, mõjutades sel viisil meid endid. Teda vaadates muutub meie iseloom järjest sarnasemaks Kristuse jumalikule loomusele. Kõik, kellega me suhtleme, saavad osa Tema õiguse rõõmutekitavatest kiirtest. Meie iseloom on muutunud; süda, mõistus, hing – kõik kiirgavad Temast, kes armastas meid ja andis iseenda meie eest. …
Jeesus Kristus on meile kõik – esimene, viimane, parim. Kristus, Tema Vaim ja Tema iseloom annab kõigele värvi. Ta on lõim, koelõng, iga niit kogu meie olemuses. Kristuse sõnad on vaim ja on elu, seepärast ei saa me oma mõtteid koondada endale. Enam ei ela mitte meie, vaid Kristus meie sees ja Tema on meie aulootus. Enese mina on surnud ning Kristus on meie sees elav Päästja. EGW “Usk, millest ma elan”
Ideaali esiletoov mõttetera
Kristuse iseloom on meie ideaal. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Looduse uurimine
Puhas õhk on vajalik eluks ja terviseks. See mõjub kogu organismi elustavalt.
Juba looduse ilu üksi juhib hinge kaugemale patust ja maailma ahvatlustest ning lähemale Jumalale, puhtusele ja rahule.
Looduse uurimine toob kaasa õnne ja tervise. Saadud muljed ei kao meelest, sest need on seotud asjadega, mis on pidevalt silmade ees. Nende asjade kaudu, mis Jumal on teinud, võib mõista jumalikku tarkust, igavest tõde ja lõputut armu. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Piiblisalm
26.-28. juunil vaimulik lastelaager
26.-28. juunil toimub 7-12 aastastele lastele Põltsamaa linna vaimulik lastelaager “Meie, kangelased”.
Tegemist on linnalaagriga, kuhu ootame kõiki lapsi toredalt aega veetma. Laager on tasuta!
Laagrit korraldavad Põltsamaa Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse lastetöö õpetajad.
Tule ja saa osa vägevast seiklusest, kus iga laps saab avastada, mis teeb temast tõelise kangelase! Kangelased Piiblist! Teeme vahva lasteetenduse Taaveti ja Koljati loost! 
Mis toimub laagris?
Meisterdamine
Taaveti ja Koljati näidend
Muusika ja laulmine
Ekskursioon
Mängud
Fotonurk
Lastekirik
Vestlused: Kuidas saada kangelaseks?
Uued sõbradHelena Nõmmik, tel: 5123836 – lastetöö juht
Kalle Daniel, tel: 56612596
Näide Joonast
Joonale oli usaldatud raske ja vastutusrikas ülesanne. Jumal, kes oli käskinud tal minna, suutis kinnitada oma sulast ja kinkida talle edu. Kui prohvet oleks kuuletunud vastuvaidlematult, oleks ta olnud hoitud paljudest kibedatest kogemustest ning saanud rikkalikke õnnistusi. Siiski ei jätnud Issand Joonat tema meeleheitehetkil maha. Prohveti usaldus Jumalasse ja Tema lõpmatusse päästvasse väesse elustus, kui ta läbis Jumala juhtivuse kummalised teed ja katsumused.
Oleks Joona kutse saamisel peatunud vaikseks järelemõtlemiseks, oleks ta küllap mõistnud, kui meeletu oli püüda põgeneda talle usaldatud vastutuse eest. Kuid nüüdki ei lubatud tal segamatult oma arutut põgenemist jätkata. “Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes suur torm ja näis, et laev hukkub.” (Jn 1:4) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Meremehed ütlesid Joonale: “Seleta meile ometi, mispärast on see õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?” (Jn 1:8)
