Tsitaadid armastusest kirjas korintlastele
Kirjas korintlastele on terve kolmeteistkümnes peatükk pühendatud armastusele. Piiblis on see peatükk pealkirjastatud “Armastuse ülemlaul”. Jumala armastus on täiuslik ja meie eesõiguseks on õppida seda armastust peegeldama.
- Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. (1Kr 13:1-3)
- Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. (1Kr 13: 4-7)
- Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)
Hea mõju
Kristuse elul oli avar, ääretu mõju, mis ühendas Teda Jumala ja kogu inimperekonnaga. Kristuse kaudu on Jumal õnnistanud inimest mõjuga, mis ei lase tal enam iseendale elada. Igaüks meist on seotud oma kaasinimestega, osaga Jumala suurest tervikust, ning meil on vastastikused kohustused. Ükski inimene ei saa olla teistest sõltumatu, sest iga inimese heaolu mõjutab teisi. Jumala eesmärk on, et igaüks tunneks end teiste hüvanguks vajalikuna ja püüaks aidata kaasa nende õnnele.
Igal hingel on mõju, mis võib olla laetud usu, julguse ja lootuse eluandva väega ning armastuse meeldiva lõhnaga. Kuid see võib olla ka tõsine ja kõle, mürgitatud rahulolematuse ja isekuse sünguse või hellitatud patu surmahaigusega. Meid ümbritseva õhkkonnaga mõjutame teadlikult või alateadlikult igat inimest, kellega me kokku puutume. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Mõttetera usust
Imeväärne armastus
Kui mõtlen sellest, kui palju on tehtud, et meid õigel teel hoida, olen sunnitud hüüdma: “Oo, milline armastus, milline imeväärne armastus on Jumala Pojal meie – vaeste patuste vastu!” Kas peaksime meie siis olema tuimad ja hooletud, kui ometi kõik, mida üldse on võimalik teha, meie õndsakssaamiseks juba tehtud on? Kogu taevas tunneb huvi meie vastu. Me peaksime olema väga erksad, austama ja ülistama kõrget, majesteetlikku Jumalat. Meie süda peaks voolama üle armastusest ja tänutundest Tema vastu, kes on niivõrd tulvil armastust ja kaastunnet meie vastu. Peaksime Teda austama oma eluga ning näitama oma püha ja puhta kõneviisiga, et oleme ülevalt sündinud ja see maailm ei ole meie kodu – siin oleme vaid võõrad ja majalised, kes rändavad parema kodumaa poole. EGW “Varased kirjutised”
Ära alahinda palvet
Kui sa saadad oma palve Jumala poole, on Ta öelnud, et kuuleb sind. Mis on sulle tõenduseks? Kas sa tunned end paremini kui enne? Kas sa arvad, et sinus on toimunud mingi muutus ja uurid oma tundeid? Sa pead toetuma Jumala Sõnale ja minema edasi, teades, et Ta vastab sinu palvetele, sest Ta on tõotanud anda, kui palutakse. Niiviisi usku arendades aitad sa kaasa oma palvetele vastamisele. Kui sa tegutsed oma palvete vastamise nimel, leiad sa, et Jumal ilmutab end sulle.
Hakka sirutuma kõrgemale ja üha kõrgemale. Pea taevaseid asju kallimaks kui maiseid asju ja ahvatlusi. … Õpi palvetama, õpi andma selget ja arukat tunnistust ning Jumal saab sinus austatud. Kui sa usaldad Jumalat, kui sa annad oma hinge eest hoolitsemise Temale kui ustavale Loojale, siis saad Tema armastuse kohta meeldiva kinnituse. EGW “Pilk ülespoole”