Sügavamõtteline tsitaat Piiblist
“Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Hb 9:14)
Pääste usu kaudu
Me peame uskuma, et Jumal on meid valinud päästmiseks usu kaudu, Kristuse armu läbi ja Püha Vaimu töö abil ning me peame Jumalat kiitma ja ülistama selle ärateenimatu soosingu imelise ilmingu eest.
Jumala armastus tõmbab hingi Kristuse juurde, et neid armuliselt vastu võtta ja oma Isale esitada. Püha Vaimu töö abil uuendatakse jumalikku suhet Jumala ja patuse vahel. Meie taevane Isa ütleb: “Ma tahan olla nende Jumal ja nemad on minu rahvas. Ma ilmutan nende suhtes andestavat armastust ja annan neile oma rõõmu. Nad on minu eriline varandus, sest see rahvas, keda ma olen iseenda järgi vorminud, kiidab mind.” EGW “Te saate väe”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Ei piisa pelgalt lugemisest, vaid Jumala Sõna peab jõudma meie südamesse ja mõistusesse, et me võiksime olla õnnistatud tõele rajatud. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Nägemiskauguses
Siin vaatleme me Jumalat usus. Tema kaitses, mis ilmneb meie igapäevastes kogemustes, märkame me Tema headust ja halastust. Me tunneme Teda Tema Poja iseloomu põhjal. Püha Vaim valgustab mõistusele ja südamele tõde Jumalast ja Temast, kelle Ta läkitas. Kes on südamest puhtad, näevad Jumalat uues ja armastavas valguses – oma Lunastajana. Tähele pannes Tema iseloomu puhtust ja ilu, igatsevad nad peegeldada Tema kuju. Nad kogevad Teda Isana, kes soovib oma sülle peita kahetsevat last, ja nende südameid täidab kirjeldamatu rõõm.
Südamest puhtad elavad justkui Jumala nägemiskauguses sel ajal, mil Ta annab nendele osa selles maailmas. Nad näevad Teda ka palgest palgesse tulevases surematus olukorras, nii nagu Aadam kõndis ja kõneles Eedenis Jumalaga. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Jumala lapseks olemine
Sa peaksid endale esitama küsimuse: “Kas ma olen kristlane?” Olla kristlane tähendab palju enam kui üldiselt arvatakse. See tähendab enamat kui olla mõne koguduse nimekirjas. See tähendab olla ühenduses Kristusega; see tähendab lihtsat usku, mis toetub Jumalale; see tähendab lapselikku usaldust taevase Isa vastu ning usku Tema kalli Poja lunastustöösse. Kas sa armastad Jumala käsku põhjusel, et need on Jumala seadused, Tema iseloomu väljendus ning et need on sama muutumatud kui Jumal ise? Kas sa austad ja armastad Jehoova seadust?
Jumala poegade ja tütardena peaksid kristlased püüdlema kõrgete ideaalide poole, mida meile näitab evangeelium. Nad peaksid rahulduma ainult täiuslikuga.
Neile, kes Ta vastu võtavad, annab Ta väe saada Jumala lasteks, et Jumal võiks nad kord vastu võtta ning neile igavese elu kinkida. Kui nad selles elus on Jumalale kuulekad, siis nad “näevad Tema palet ning Tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Mis võiks olla suurem rõõm kui näha Jumalat? Mis võiks patusele enam rõõmu valmistada, kui saada Kristuse armust päästetud ning näha Jumala palet ja tunda Teda kui Isa? EGW “Usk, millest ma elan”
Mõtlemapanevad tsitaadid õnnest
Pühakirjas ilmutatud päästeplaan avab tee, mille läbi inimene võib leida õnne ja pikendada oma päevi maa peal, kuid nautida ka Taeva heakskiitu ja tagada tulevase elu, mis on võrreldav Jumala eluga.
- Inimese tugevaim motiiv õhutab teda saavutama isiklikku õnne. Piibel tunnistab seda igatsust ning demonstreerib meile, et kogu taevas ühineb inimesega tema püüetes saavutada tõelist õnne.
- Sa koged rahu ja õnne õiguse tegemisest, mida sa vääras suunas liikumisest iialgi ei tunneks.
- Mõned peavad rikkusi ja tegevusetust õnnistuseks, kuid alati on toimekad inimesed, kes rõõmuga täidavad oma igapäevaseid kohustusi, kõige õnnelikumad ja parima tervisega inimesed.
- Jumal, kes lõi meie esivanemate Eedeni-kodu ületamatult kauniks, on niisamuti kinkinud meie õnne hüvanguks kõrged puud, imekaunid lilled ja kogu looduses peituva ilu.
- Jumal soovib, et oleksime õnnelikud.
- Tee tõelisele õnnele jääb samaks kõikidel aegadel. Kannatlik järjekindlus heategemises viib austusele, õnnele ning igavesele elule.
Tsitaadid EGW hommikvalveraamatust “Elu tänasel päeval”.
Näide Peetrusest
Miski pole Jumalale solvavam kui ennasttäis vaim. Peetruse elus oli kurb õppetund, mis on hoiatuseks kõikidele Kristuse järgijatele. Päästja oli teda läheneva ohu eest hoiatanud, kuid enesekindel ja uhke Peetrus kinnitas oma ustavust ja innukust ning teatas, et ta on valmis oma Issandaga koos minema nii vangi kui ka surma. Peetruse katsumusaeg jõudis kätte, kui tormiliste sündmuste käigus alandati jüngrite Õpetaja. Inspireeritud kirjutaja sõnad panevad ahastama: “Siis jätsid kõik jüngrid Tema maha ja põgenesid ära.” (Mt 26:56) Tormakas, armukade ja enesekindel Peetrus salgas oma Issandat korduvalt. Hiljem kahetses ta kibedalt. See kogemus peaks kõiki hoiatama enesekindluse ning eneseõiguse eest.
Inimesed, kes alandavad end nagu lapsed, on need, keda Jumal õpetada saab. Issanda tegevus ei sõltu inimese andekusest, sest Tema ise on kõigi hinnaliste annete Allikas. Taevased annid kuuluvad inimesele, kes on alandlik, kes armastab ja kardab Jumalat. Issand saab kasutada just sellist inimest, sest too ei tegutse oma äranägemise järgi. Ta töötab hoolikalt kartuses, et ta võib Issanda töö ära rikkuda. Tema elu sarnaneb Kristuse elule.
Me peame olema alandlikud ja tasased, et hoida Kristuse meelsust. EGW “Usk, millest ma elan”
Põltsamaa kogudus võttis askeldajate hooaja kokku askeldajate päevaga
Põltsamaal peeti maikuus askeldajate päeva, millega pandi punkt askeldajate klubi teisele hooajale. Kokku on saadud kord kuus ja üks askeldajate tund vältab kuni neli tundi. Kohal on keskmiselt 12–13 last, mõnikord on osalisi koguni üle 20. Põltsamaa askeldajate tegevust korraldab Vallo Põldaru, kes annab sellest tööst põgusa ülevaate.
Põltsamaa askeldajad – kes nad on ja mida teevad?
Tunni alguses ütlen ikka, et 12 jüngrit on kohal. Pooled meie lastest on väljastpoolt kogudust, nad on tulnud suvise koguduse laagri kaudu. Ka sel suvel tuleb koguduse lastelaager, kuhu tuleb võõraid lapsi, teeme sellele linnas reklaami. Laagrist jäävad igal aastal mõned lapsed käima terveks aastaks. See lähenemine toimib väga hästi, kui luua kontakt neutraalsemal pinnal ja inimesel tekib usaldus selle vastu, mida me teeme, siis nad jäävadki käima.
Õpime askeldajatega erinevaid asju. Tavaliselt on meil tunni alguses laulmise osa, kus õpime erinevaid lastelaule. Mõnele lapsele meeldib väga laulda. Kalle tegeleb lastelaulude valimise ja ettevalmistamisega. Laagri ajaks on need laulud juba selged ja kirikus jumalateenistuse ajal ka lapsed laulavad. See aitab kaasa, et lastele kristlikku sõnumit edasi anda ja ka esinemiskogemust võimaldada. 
Nad ei pea raadiolaule ümisema, vaid võivad oma tegevustes kristlikke laule laulda. Seejärel on käeline tegevus ja siis teooriaosa. See on klassikaline märgi osa, kus lapsed kuulavad lugu, teevad midagi ise ja õpivad midagi uut. Lõpetame alati ühissöömisega, igaüks võtab midagi kaasa. Lapsevanemad nii tublilt mõtlevad midagi, eriti väljastpoolt tulijad. Nad on väga kaasatud ja on väga tänulikud, et lastega tegeletakse ja neile teistsuguseid väärtusi õpetatakse ja nad mõtlevad, kuidas saaksid ka ise kaasa lüüa.
Põgus ülevaade möödunud hooaja tegevustest
Sel hooajal oleme õppinud tehnoloogia kohta – oi, see meeldis lastele. Olid erinevad töötoad, kus sai erinevaid asju teha – plakatit kujundada, arvutit lammutada ja kokku panna ja vaadata, kas pilt tuleb ette, mõni kasutas esimest korda klaviatuuri. See oli väga vahva. Põltsamaa kogudusse tuli sügisel uus pastor; Andres tuli meile külla, rääkisime kirikust ja sellest, mida tema teeb. Lastele jäi kõlama, et Andres on tore onu, talle võib alati patsu lüüa. See oli viis, kuidas lapsed tutvusid meie uue pastoriga. Igaüks ehitas seejärel oma kirikumaketi – vaatasime, kuidas meie kirik välja näeb, mis eesmärk mingil toal on, mida siin tehakse, kuidas olla ja käituda. Oleme perekonnast rääkinud, aastaaegadest ja tähtedest-planeetidest. Vaatasime nii virtuaalreaalsuses kui 
liitreaalsuses tähti ja planeete ja siis käisime Olustveres tähetornis, kus tegime katseid ja saime teleskoobiga taevasse vaadata. See oli kaugem väljasõit, aga on ka lähemaid väljasõite olnud. Tuletõrjedepoos käisime, kuulasime seal kaks tundi, saime ise käed külge panna, vett pritsida. See käik oli tänu Antsule, kes on küll pensionil, aga tal endal oli ka rõõm seal käia. Mul endal oli tunne, et tal endal oli kõige vahvam seal üle aastate tagasi olla. Ka sporti oleme teinud, detsembris oli teist aastat sportlik jõulupidu. Tegelesime ka tervise edendamisega, küpsetasime ka. Käisime Tartu Eluringi keskuses esinemas ja meie tunniajasest kavast pool oli laste kanda – meie lauluharjutuste vili. Kaks meie koguduseliiget on seal hooldekodus, nad särasid selle kontserdi järel. Enne lugesid päevi ja pärast kandis see neid veel mitu päeva. See oli vahva nii sealsetele elanikele kui ka meile endale; nägime, kuidas vanurid kristlikus õhkkonnas oma aega veedavad.
Maikuu lõppes askeldajate päevaga, lapsed said kõik oma märgid ritta panna ja teistele näidata. Mõni ootas seda päeva väga ja oli tähtis tunne lava peal olla ja näidata, mis ta aasta jooksul teinud on.
Miks koguduses askeldajate tööd teha?
Lastetöö annab väga palju elurõõmu. Esiteks muidugi laste pärast. Mõni käib laupäeval minu käest küsimas, kas täna on askeldajad. On näha, et see on midagi, mida lapsed ootavad.
Teiseks paneb see vanematel silma särama. Nad teavad, et nende laps saab veidi teistsugust maailmapilti ja keskkonda, mille väärtused on tavapärasest erinevad. Nad saadavad hea meelega oma lapsed meie juurde, mõnikord tulevad ka ise kaasa. Aasta teises pooles hakkasime vanemaid ka kaasa kutsuma ja neile ülesandeid andma. Laste kaudu on kasvanud välja sõprus ka nende vanematega. On inimesi, kes käivad nädala sees palvegrupis. Kui võimalik, saadavad nad lapsed kirikusse esinema, näiteks pille, mida nad õpivad. Oleme teadlikult panustanud sellesse, et suhelda rohkem nende inimestega, kes oma lapsi on toonud meie tundidesse. See on ka viis, kuidas suurtele inimestele Jumalast rääkida. Väga vahva on olnud.
Kolmandaks, see edendab ka koguduse teisi tööharusid. Majanduse tööharu liikmed aitavad meid iga kord, mehed on sel aastal eriti tublid. Katavad laua, askeldavad söögiga, pärast koristavad. Mõnus kogukond on tekkinud lastest ja vanematest, kes toimetavad rõõmsalt. See kooskäimine tekitab veel ideid, mida koos teha. Näiteks hooldekodu külastus kasvaski nii välja, kui mõtlesime, mida veel võiks teha. Mida rohkem inimesed käivad koos, seda rohkem tekib ideid, mida veel teha, kuidas osaduses olla, Jumala armastust üksteise vastu näidata.
Selline tegevus ennekõike laste nimel innustab tegelikult ka lapsevanemaid ja kogudust ennast. Innustan ka teisi kogudusi taga ajama nii iseennast – ennekõike ajalises mõttes – kui ka leidma inimesi ja kontakte, sest tegelikult inimesed tahavad, et lastele pakutaks tegevust, kus ei ole niisama ekraani taga istumist või ei tehta rumalusi. Inimesed on huvitatud ja seda tuleb hoida ja kasvatada. Igas linnas on see võimalik.