Õhkkond meie ümber
Jumal on armastus. Kes elab Jumalas, see elab armastuses. Kõik, kes on saanud tuttavaks taevase Isa armastuse ja õrna kaastundega, jagavad valgust ja rõõmu, kus iganes nad ka viibivad. Nende kohalolek ja mõju on kui lillelõhn, sest nad on ühendatud Jumala ja taevaga. Taeva puhtus ja ülev ilu antakse nende kaudu edasi kõigile, kes on nende lähedal.
Te võite endi ümber kujundada õhkkonna, mis valitseb taevase Eedeni seeravite hulgas. EGW “Usk, millest ma elan”
Vaimu tegevus inimeses
Inimeste eest on tasutud määratu suur hind, et nad jõuaksid kristliku iseloomu täiuseni. Need, keda on Pühakiri Jumala häälena mõjutanud ja kes soovivad selle õpetusi järgida, peavad iga päev õppima ja iga päev vastu võtma vaimulikku innustust ja väge, mida antakse igale tõelisele usklikule Püha Vaimu annis.
Püha Vaim on tasuta, tegutsev, sõltumatu jõud. Taeva Jumal kasutab oma Vaimu nii, nagu heaks arvab. Inimeste mõtted, arusaamad ja meetodid ei saa selle tegutsemisele piire seada või ette kirjutada, milliste kanalite kaudu see peaks tegutsema samamoodi, nagu ei saa tuulele anda käsku: “Ma käsin sul puhuda teatud suunas ja tegutseda just nii ja nii.” Samamoodi nagu tuul liigub jõuliselt, painutab ja murrab oma teel kõrgeid puid, mõjutab Püha Vaim inimeste südant ja ükski piiratud inimene ei saa Tema tööd takistada.
Südame allikas peab saama puhastatud, enne kui sellest voolav saab puhtaks. Mingit julgeolekut ei ole inimesel, kel on üksnes legaalne religioon, jumalakartuse vorm. Kristlik elu ei ole vana elu muudatus või täiendus, vaid olemuse muutus. Patule ja oma minale tuleb surra ning vastu võtta täiesti uus elu. Selle muutuse saab tuua ainult Püha Vaimu mõjus tegevus. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid armastusest Pauluse kirjades kogudustele
Piiblis Pauluse kirjades kogudustele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Paulus avardab armastuse mõistet ja selgitab, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus.
- Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! (Rm 12:9)
- Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud. (Rm 13:8)
- Sest käsk: „Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Rm 13:9)
- Armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus Seaduse täitmine. (Rm 13:10)
- Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Gl 5:14)
Näide Moosese elust
Mäel Jumala seltsis viibitud pika aja kestel oli Moosese näol peegeldunud jumaliku ligioleku auhiilgus. Mooses ei teadnud mäelt alla laskudes, et tema näol sädeles ikka veel eriline valgus.
Selline valgus säras ka Stefanose näost, kui ta kohtu ette viidi; kui “kõik Suurkohtus istujad temale otsa vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.” (Ap 6:15) Kui Aaron ja rahvas Moosest nägid, “kartsid nad temale ligineda”. Märgates nende segadust ja hirmu, kuid teadmata selle põhjust, julgustas Mooses neid tema juurde tulema. Ta kinnitas neile, et Jumal oli tõotanud lepituse ja võtab nad taas oma armu alla. Inimesed tajusid Moosese hääles armastust ja hellust ning lõpuks julges üks neist talle läheneda. Liiga aupaklikuna selleks, et kõnelda, osutas ta vaikides Moosese näole ning seejärel taeva poole. Suur juht mõistis nüüd nende mõtteid. Oma süüd tundvaina ja jumalikku meelepaha ikka veel osaks arvavaina ei suutnud rahvas taevast valgust taluda. Kui nad oleksid olnud Jumalale sõnakuulelikud, oleks see valgus täitnud neid hoopis rõõmuga. Süütundega kaasneb hirm. Patust vaba inimlaps ei püüa end taevase valguse eest varjata.
Moosesel oli neile palju rääkida; nende hirmu mõistes asetas ta oma näole katte iga kord, kui ta pärast jutuajamist Jumalaga leeri tagasi pöördus. Selle hiilgusega tahtis Jumal sisendada Iisraeli meeltesse oma käsu püha, ülevat olemust ning Kristuse kaudu ilmutatud evangeeliumi au. Mäel olles sai Mooses Jumalalt lisaks käsulaudadele kuulda ka lunastusplaanist. Mooses mõistis, mismoodi osutasid Juuda riigi ajajärgul kõik sümbolid Kristuse ohvrile, ja tema näol säras nii Kolgatalt kiirgav taevane valgus kui ka Jumala käsu aulikkus. Selline jumalik valgus kajastas süsteemi aulikkust, mille nähtavaks vahemeheks oli Mooses kui ainsa tõelise Vahemehe esindaja.
Auhiilgus, mis peegeldus Moosese näol, kujutab õnnistusi, mida Jumala käske pidav rahvas Kristuse vahendusel saab. See näitab, et mida lähedasem on meie ühendus Jumalaga ja mida selgemalt tunneme Tema nõudmisi, seda täielikumalt muutume jumaliku kuju sarnaseks ja seda rohkem saame osa jumalikust iseloomust. EGW “Patriarhid ja prohvetid”








