Meeldetuletus
Kui me vaid mõtleksime Jumalale iga kord, kui märkame tema hoolitsust enda suhtes, oleks ta meil alati meeles ning meile valmistaks rõõmu temast rääkida ja teda kiita. Me kõneleme ajalikest asjadest, sest need huvitavad meid. Me räägime oma sõpradest, sest me armastame neid; meie rõõmud ja mured on nendega seotud. Ometi on meil palju enam põhjust armastada Jumalat. Kõige loomulikum meie elus peaks olema tema asetamine esikohale, tema headusest ja väest jutustamine. Rikkalikud annid, mida ta on meile andnud, ei ole mõeldud mõttemaailma ja armastuse köitmiseks sedavõrd, et meil pole enam midagi Jumalale anda; need peavad pidevalt meile teda meelde tuletama ja meid siduma armastuse ja tänulikkusega taevase Heategijaga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Vastuvõtmine jagamiseks
Jumal annab igale tõelisele usklikule valguse ja õnnistused ning see usklik jagab neid omakorda teistele töös, mida ta Issanda nimel teeb. Kui ta jagab saadut, suureneb tema vastuvõtuvõime. Armu ja tõe värskete varude jaoks tuleb ruumi juurde. Tema päralt on selgem valgus ja suurenenud teadmised. Sellest andmisest ja saamisest sõltub koguduse elu ja kasv. See, kes saab, aga ei anna kunagi, ei saa varsti enam midagi. Kui tõde ei voola temalt teistele, kaotab ta võime vastu võtta. Kui tahame saada värskeid õnnistusi, peame taeva varandust jagama.
Issand ei kavatse tulla siia maailma, et oma töö edendamiseks kulda ja hõbedat jagada. Ta varustab inimesi vahenditega, et nad võiksid oma andide ja annetustega Tema tööd edasi viia. Kui inimestest saavad kanalid, mille kaudu saavad taeva õnnistused teistele voolata, hoiab Issand selle kanali varustatuna. Issandale Tema oma tagastamine ei tee inimesi vaeseks, hoopis andmast keeldumine toob vaesuse. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Üksnes usule toetudes
Tõeline usk on julgustav, vankumatu põhimõte ja eesmärgikindlus, mida ei suuda nõrgestada aeg ega raske töö. “Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad, aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad; nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.” (Js 40:30,31)
Palju on neid, kes soovivad teisi aidata, kuid tunnevad, et neil pole vaimujõudu ega valgust jagamiseks. Neil tuleb oma palved armutrooni ette tuua. Palu Püha Vaimu. Jumal seisab kõigi oma tõotuste taga. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Tervendav õnnistus
Vaimu ja keha vahel on väga suur side. Kui üks on mõjutatud, reageerib ka teine. Vaimsel seisundil on füüsilise süsteemi tervises suur osa. Kui vaim on vaba ja õnnelik, teadlik õigesti toimimisest ja tunneb rahulolu teiste õnne põhjustamisest, loob see rõõmsameelsuse, mis mõjub kogu süsteemile, nii et vereringe on vabam ja kogu keha paremas toonuses.
Jumala õnnistus on tervendav ning need, kes toovad rohkelt kasu teistele, tunnevad seda imelist õnnistust oma südames ja elus. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Hinnaline and
Meile antud elu kaudu avaldub Jumala armastus. See on and, mille Jumal on meie hoolde usaldanud. Kui vaadata seda Jumala Poja pühas valguses, näeme, et see on väga hinnaline and.
See and väljendab meie kuuluvust Jumalale. Kuulume kahekordselt Talle – esimest korda saime Tema omaks loomisel, teist korda siis, kui Kristus meid ristil lunastas. Me ammutame oma elujõudu Jumalalt. Tema on Looja ja kõige elava Autor. Temalt saame ka igavese elu, mida Ta tahaks anda kõigile enda näo järgi loodud olevustele. EGW “Usk, millest ma elan”
Õige patukahetsus
Eneseõigustamise vaim on pärit valede isalt ja seda on ilmutanud kõik Aadama pojad ja tütred. Selliseid tunnistusi pole inspireerinud jumalik Vaim ja need pole Jumalale vastuvõetavad. Õige patukahetsus juhib inimest ise oma süüd kandma ja seda pettuse ning silmakirjalikkuseta tunnistama. Nagu vaene tölner, julgemata silmigi taeva poole tõsta, hüüab ta: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
Need, kes selliselt oma süüd tunnistavad, mõistetakse õigeks, Jeesus esitab oma vere, mille ta on valanud, kahetseva hinge kaitseks. Kõik Jumala Sõnas esinevad õige meeleparanduse ja alandumise näited ilmutavad sellist ülestunnistamise vaimu, milles pole patu vabandamist ega püüet ennast õigustada. EGW “Tee Kristuse juurde”