Ümberolijate teenimine
Haara kinni igast võimalusest teha midagi sinu ümber viibivate inimeste õnne heaks, jagades neile oma soojust. Lahked sõnad, osavõtlikud pilgud, tunnustav ilme on paljudele võitlevatele ja üksildastele inimhingedele kui klaasitäis külma vett janusele.
Optimistlik sõna, lahke tegu omab suurt mõju, kergendamaks koormaid, mis lasuvad raskelt väsinud õlgadel. Tõelist õnne on võimalik leida omakasupüüdmatus teenimises. Kõik niisuguses teenimises osutatud sõnad ja teod on kirja pandud taeva raamatuisse kui Kristuse heaks sooritatud. Ela Kristuse armastuse päikesepaistes. Siis saab sinu mõju maailmale õnnistuseks. EGW “Elu tänasel päeval”
Head mõtted
Kui te usute, näete Jumala au. EGW “Ajastute igatsus”
Rakendades ellu jumalikke põhimõtteid
Me saame Jumalalt andestuse vaid juhul, kui me andestame teistele. Jumala armastus tõmbab meid Tema poole ning see toob meie südamesse armastuse ka oma vendade vastu.
Pärast palve lugemist ütles Jeesus:
Inimene, kes ei anna teistele andeks, lõikab läbi kanali, mille kaudu tuleb arm Jumalalt. On vale mõelda, et me ei pea andestama, kui meile halba teinud inimene on oma süüteod üles tunnistanud. Kahtlemata on tema kohus süda kahetsuses ja ülestunnistuses avada, kuid siiski peab meis olema andestuse vaim, hoolimata sellest, kas ta tunnistab oma vigu või mitte.
Miski ei saa õigustada andestamatut meelsust. Inimese halastamatus näitab, et ta ei soovi osa saada Jumala andestavast armust. Issanda andestus tõmbab jumaliku armastuse juurde kõiki eksivaid inimesi. Jumalike tunnete voog hoovab üleastuja südamesse ning sealt omakorda teiste inimesteni.
Luba Kristusel, jumalikul Elul elada enda sees ning sinu kaudu ilmutada ka teistele taevast armastust, mis julgustab lootusetuid ning toob rahu patust muserdatud südametesse. Kui me tuleme Jumala juurde, on esimene tingimus meile, et Temalt armu vastu võttes pakuksime seda ka teistele. EGW “Usk, millest ma elan”
Sügavamõtteline tsitaat Piiblist
“Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Hb 9:14)
Pääste usu kaudu
Me peame uskuma, et Jumal on meid valinud päästmiseks usu kaudu, Kristuse armu läbi ja Püha Vaimu töö abil ning me peame Jumalat kiitma ja ülistama selle ärateenimatu soosingu imelise ilmingu eest.
Jumala armastus tõmbab hingi Kristuse juurde, et neid armuliselt vastu võtta ja oma Isale esitada. Püha Vaimu töö abil uuendatakse jumalikku suhet Jumala ja patuse vahel. Meie taevane Isa ütleb: “Ma tahan olla nende Jumal ja nemad on minu rahvas. Ma ilmutan nende suhtes andestavat armastust ja annan neile oma rõõmu. Nad on minu eriline varandus, sest see rahvas, keda ma olen iseenda järgi vorminud, kiidab mind.” EGW “Te saate väe”
Koguduse linnalaagris keskenduti tänavu laevaretkele
Põltsamaa adventkogudus korraldas ka tänavu oma linna lastele suvise linnalaagri, seekord kandis laager pealkirja „Meie laevaretk“ ning see vältas 20.–22. juunini. Osales veidi üle 30 lapse, umbes pooled neist olid koguduse lapsed.
Laagri üks korraldajaid Vallo Põldaru sõnas, et kolme päeva sisse mahtus igasuguseid tegevusi ja et läbivaks teemaks oli laeva ja merereisiga seotu. „Tavaliselt alustasime hommikut vaimuliku looga sellest, kes su laevas on, mis nad teevad, mis on nende ülesanded. Iga laps sai ülesande, mida nad hoolega täitsid.“ Laevalugudes kasutati ära nii Noa laeva lugu Piiblist kui ja Christopher Columbuse laevaretki maailma avastamisel. „Teisele laevaretkele andis Hispaania kuningas talle rohkem laevu ja ka ülesande, et mine räägi inimestele Jeesusest. Columbus ka tundis tegelikult Jeesust ja tahtist Temast teistele rääkida,“ mõtiskles Vallo.
Päeva jooksul olid erinevad meisterdustegevused, ise ehitati laeva ja vikerkaart. Laagris oli ka vaikne nurk kiriku lasteklassis, kus sai teha käelisi tegevusi. „Tüdrukutele meeldis seal väga, mõni oli seal isegi mitu tundi pärast laagri lõppemist. Kui meie koristasime, siis nemad valmistasid käepaelu,“ ütles Vallo.
Laagri kestel valmistuti laupäevaseks jumalateenistuseks, mis oli suuresti laste teha, oli näidend ja palju laule. „Õppisime tundma Noa laeva lugu ja lastel olid erinevad rollid, Noa ja tema perena osalesid ka Mikk ja Adeele. Vaatasime koos ka laagri pilte. Lastele meeldis ja vanematele meeldis.“
Laagris oli ka fotosein, kus sai teha meeleolupilte. Fotoseina juures oli laevakuju ja mullimasin. Vabal ajal võtsid lapsed omal algatusel ette erinevaid huvitavaid tegevusi: jalgpall, kettagolf, batuudihüpped, puu otsas ronimine. „Kui mõni plaanitud tegevus algas, pidime lapsi aia pealt kokku hüüdma,“ ütles Vallo.
Reede hommikul käidi ratsatalus, lapsed said tutvuda hobuste eluga ja sai ka sõita, nii hobuse seljas kui ka vankriga. Hobutalu külastamine oli samuti laagri teemaga seotud, kuna vanasti võeti retki ette ka hobustega.
Laagri keskne teema oli laevareisi meeskonna koostöö tähtsus ja vahendid, mis aitavad eesmärgini jõuda. Vallo kirjeldas, et tal oli terve esimese päeva seljas päästevest ja alles kolmandal päeval selgus, miks. „Vastuse said nad alles kolmandal päeval. Ja see pani mind mõtlema, et samasugune ülesanne on meil kristlastena: paista silma ja luua olukordi, et küsitaks: miks? Meil on maailma kurjuse vastu olemas päästerõngas, meil on teadmised ja töövahendid, et uppuvaid inimhingi päästa. Meil tuleb inimesi Noa sarnaselt laevale kutsuda kuni viimase hetkeni. Ja kõik senised lastelaagrid on näidanud, et läbi laste ja nende uudishimulikkuse saab seda teha iga kogudus.”
Vallo mõtiskles küsimuse üle, miks sellist laagrit teha. „Kuna me teeme seda juba kolmandat aastat, siis me teame, et see annab väga hea võimaluse jõuda linnainimesteni, kes niisama kirikusse ei tuleks. Eesmärk on pakkuda lastele vahvat keskkonda ja see on võimalus tutvustada, mida me kirikus igal nädalal teeme. Tutvustasime ka askeldajate tegevust ja oma kirikut. Elu on näidanud, et linnalaagrist jäävad umbes pooled lapsed askeldajate tundi käima, nii tuleb 5–6 last aasta peale juurde. Ja samuti on lapsevanemaid, kes on huvitatud Piibli tõdedest, on inimesi, kes on hakanud käima väikegruppides Piiblit uurimas. See kõik on alguse saanud lastelaagrist ja seeme on kasvama pandud. See seeme ei kasva niisama, seda pinnast tuleb kohandada, seda tuleb teha sõprusega ja hoolimisega nii laste kui ka vanemate suhtes. See on Jumala usaldamise ja järgimise protsess.“
Ohvritall
Kui Jeesus tuli Jordani äärde, et lasta ennast ristida, tajus Johannes Temas sellist iseloomupuhtust, millist ta polnud kunagi enne tajunud ühegi inimese juures. /…/
Johannest liigutas sügavalt see, kui ta nägi Jeesust palvesse põlvitamas ja pisarsilmil Isalt kinnitust anumas. Kui Jumala auhiilgus Jeesust ümbritses ja hääl taevast kõlas, mõistis Johannes, et see oli märk, mille Jumal oli tõotanud. Ta mõistis, et oli ristinud maailma Lunastaja. Püha Vaim tuli Tema peale ning osutades käega Jeesusele, hüüdis ta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh 1:29)
Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg.” (1Ms 22:7.8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7.6) Kuid Iisraeli rahvas polnud mõistnud seda õpetust. Paljud neist pidasid paganate eeskujul Jumalale toodud ohvreid andideks, mille kaudu nad lootsid lepitada jumalust. Jumal soovis õpetada neile, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”
Üleskutsuv tsitaat Piiblist
“Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega.” (Hb 12:28)