Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”
Piiblisalm
“Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.” (Õp 19:21)
Mõtlemapanev mõttetera
Inimhing võib ülistuse tiibadel tõusta taeva lähedusse. EGW “Elu tänasel päeval”
Kinnitav tsitaat Piiblist
“Teie olete Kristuse päralt.” (1Kr 3:23)
Jumala Tall
Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!” (1Ms 22:7-8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7,6) Jumal soovib õpetada, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”
Piiblisalm
“Tema, Issand, on meie Jumal. Ta peab igavesti meeles oma lepingut.” (Ps 105:7.8)
Selgitav mõttetera
Uskliku jaoks on Kristus ülestõusmine ja elu. Lunastaja kaudu saadakse tagasi patu läbi kaduma läinud elu, sest Temal on elu eneses, et äratada üles need, keda Ta tahab. Temal on õigus anda surematust. EGW “Ajastute igatsus”
Pääste Jumal
Heebrealased olid leeris mere kaldal, mille ületamine näis võimatuna. Lõunasuunas takistasid edasiminekut hambulised mäeahelikud. Äkki märkasid iisraellased kauguses helkivaid relvi ja edasiveerevaid sõjavankreid, mis kuulusid suure armee eelsalgale. Lähenevast salgast tagapool hakkasid paistma jälitavad väeüksused. Iisraellasi valdas hirm. Mõned hüüdsid appi Issandat, kuid enamus tõttas kaebehüüetega Moosese juurde. (2Ms 14:11-12)
… Mooses, kes oli seni harjunud kuulekalt järgima jumalikku juhtimist, ei kartnud ka nüüd tagajärgi. Ta vastas rahvale rahulikult ja kindlalt.
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
