Ohvritall
Kui Jeesus tuli Jordani äärde, et lasta ennast ristida, tajus Johannes Temas sellist iseloomupuhtust, millist ta polnud kunagi enne tajunud ühegi inimese juures. /…/
Johannest liigutas sügavalt see, kui ta nägi Jeesust palvesse põlvitamas ja pisarsilmil Isalt kinnitust anumas. Kui Jumala auhiilgus Jeesust ümbritses ja hääl taevast kõlas, mõistis Johannes, et see oli märk, mille Jumal oli tõotanud. Ta mõistis, et oli ristinud maailma Lunastaja. Püha Vaim tuli Tema peale ning osutades käega Jeesusele, hüüdis ta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh 1:29)
Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg.” (1Ms 22:7.8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7.6) Kuid Iisraeli rahvas polnud mõistnud seda õpetust. Paljud neist pidasid paganate eeskujul Jumalale toodud ohvreid andideks, mille kaudu nad lootsid lepitada jumalust. Jumal soovis õpetada neile, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”
Astudes kindlale kaljule
Kui inimene asetab oma jalad kõvale Kaljule Jeesusele Kristusele kui oma alusele, siis saab ta kõigi teadmiste, kogu tarkuse ja vaimuliku võimekuse Allikast väe anni, et kõik võiksid teada, kummale poolele ta kuulub – kas käske pidavate või käske rikkuvate poolele. Tema kohal lehviv vürst Immaanueli lipp kaotab kõik ebakindluse ja annab kõigile mõista, et me peame Jumala käske ning et meil on Jeesuse Kristuse tunnistus. /…/
Kristuse veetlus on kõike rahuldav ning Kristuse Jeesuse kaudu saame õiguse pärisosale, mis on rikkumatu, rüvetamata ning ei kao. Tema arm osutub kõikvõimeliseks. Jeesuse kaastunne ja armastus paluvad, meelitavad ja kutsuvad meid Tema jälgedes käima, Issandat tundma õppima, kuni me teame, et Tema tulek on kindel nagu koit. EGW “Pilk ülespoole”
Õpetaja ja aitaja
Kristus tuli meie maailma teadlikuna rohkem kui inimlikust suurusest, et teostada töö, mille tulemused pidid ulatuma igavikku. Kust võis Teda leida, kui Ta seda tööd tegi? Kalur Peetruse kodust. Jaakobi kaevu äärest, rääkimas Samaaria naisele elavast veest. Üldiselt õpetas Ta vabas õhus, aga mõnikord ka templis, sest Ta käis juutide kogunemistel. Kuid kõige sagedamini õpetas Ta mäeveerul või kaluripaadis istudes. Ta tuli nende tagasihoidlike kalurite ellu. Tema kaastunne oli abivajajate, kannatajate ja põlatute poolt ning Ta kütkestas paljusid.
Kui lunastusplaan koostati, siis otsustati, et Kristus ei ilmu oma jumalikus olemuses, sest siis ei saaks Ta õnnetute ja kannatajatega suhelda. Ta pidi tulema vaese inimesena. Ta oleks võinud ilmuda vastavalt oma kõrgele seisusele taevastes õuedes, aga ei, Ta pidi jõudma inimeste kannatuste ja vaesuse kõige suurematesse sügavustesse, et koormatud ja pettunud võiksid Tema häält kuulda. EGW “Te saate väe”








