Tõene mõttetera elust
Inimese usk peegeldub tema tegudest. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Piiblisalm
“Armastage head!” (Am 5:15)
Head mõtted
Olge ustavad. EGW “Te saate väe”
Inspireerivad tsitaadid tervisest
Tervis on kallis varandus. Selleks, et rõõmu tunda heast tervisest, tuleb paluda Issandat meid õnnistada ning teha siis kõik võimalik, saavutamaks meie tervisele kõige soodsamaid tingimusi.
- Värske õhk, päikesevalgus, mõõdukus, puhkus, kehalised harjutused, kohane dieet, vee kasutamine, jumaliku väe usaldamine – need on tõelised ravivahendid.
- Tervis on kalleim aare, mida surelikud võivad omada. Rikkus, au ja haridus on ostetud kalli hinna eest, kui need on saavutatud tervise arvel. Ükski neist väärtustest ei suuda tagada õnne, juhul kui puudub tervis. On patt kuritarvitada tervist, mille Jumal on meile kinkinud, sest igasugune tervise kuritarvitamine vähendab meie elujõudu ning teeb meid kaotajateks.
- Tervise säilitamiseks on hädavajalik mõõdukus kõigis asjus – mõõdukus töös, söömises ja joomises.
- Tervises ja haiguses on puhas vesi üks Taeva hinnalisemaid õnnistusi.
- Üha enam inimesi sureb pigem liikumise puudusesse kui üleväsimusse; väga paljud pigem roostetavad läbi kui kuluvad läbi. Inimesed, kes harjutavad endid mõõduka liikumisega värskes õhus, omavad tavaliselt head ja erksat vereringet.
- Mida enam me liigume kooskõla poole Jumala algse plaaniga, seda soodsamas seisus oleme oma tervise taastamises ja säilitamises.
Tsitaadid EGW hommikvalveraamatust “Elu tänasel päeval”
Langenud inimese õigeks mõistmine
Oh kallis, armastav, pikameelne, kannatlik Jeesus, kuidas mu hing sind armastab! Et üks vaene, väärtusetu, patust määritud hing võib seista Püha Jumala ees, olles täielik meie Asemiku ja Käemehe õiguses! Imestage, taevad, ja hämmastu, maa, et langenud inimesele saab osaks Tema lõputu armastus ja rõõm. Ta rõõmustab nende üle taevastes lauludes ning patust rüvetatud inimest, keda on Kristuse õigusega puhastatud, esitletakse Isa ees ilma igasuguse patupleki ja -laiguta, “nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) “Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb.” (Rm 8:33)
Leidku iga nõrk, kiusatustest vintsutatud hing ankrupaik Jeesuses Kristuses ja ärgu muutugu enesekeskseks, nii et ta mõtleb üksnes oma väikestele pettumustele ning oma plaanide ja lootuste katkemisele. Kas lunastusplaani teema ei ole kõikehaarav? Kui lõpmatu Jumal mõistab mu õigeks, siis “kes võib meid hukka mõista?” (Rm 8:34) Inimese eest surres näitas Ta, kui väga Ta inimest armastab – piisavalt, et Tema eest surra! Seadus mõistab patuse hukka ja ajab ta Kristuse juurde. Jumal on see, kes mõistab õigeks ja andestab.
Saatan süüdistab ja püüab saada luba hävitamiseks, kuid Jumal avab varjupaiga ukse. Jumal on see, kes mõistab õigeks selle, kes uksest sisse astub. Kui siis Jumal on meiega, kes võib olla meie vastu? Oh, missugune särav, auline tõde! EGW “Pilk ülespoole”
Näide Moosese elust
Mäel Jumala seltsis viibitud pika aja kestel oli Moosese näol peegeldunud jumaliku ligioleku auhiilgus. Mooses ei teadnud mäelt alla laskudes, et tema näol sädeles ikka veel eriline valgus.
Selline valgus säras ka Stefanose näost, kui ta kohtu ette viidi; kui “kõik Suurkohtus istujad temale otsa vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.” (Ap 6:15) Kui Aaron ja rahvas Moosest nägid, “kartsid nad temale ligineda”. Märgates nende segadust ja hirmu, kuid teadmata selle põhjust, julgustas Mooses neid tema juurde tulema. Ta kinnitas neile, et Jumal oli tõotanud lepituse ja võtab nad taas oma armu alla. Inimesed tajusid Moosese hääles armastust ja hellust ning lõpuks julges üks neist talle läheneda. Liiga aupaklikuna selleks, et kõnelda, osutas ta vaikides Moosese näole ning seejärel taeva poole. Suur juht mõistis nüüd nende mõtteid. Oma süüd tundvaina ja jumalikku meelepaha ikka veel osaks arvavaina ei suutnud rahvas taevast valgust taluda. Kui nad oleksid olnud Jumalale sõnakuulelikud, oleks see valgus täitnud neid hoopis rõõmuga. Süütundega kaasneb hirm. Patust vaba inimlaps ei püüa end taevase valguse eest varjata.
Moosesel oli neile palju rääkida; nende hirmu mõistes asetas ta oma näole katte iga kord, kui ta pärast jutuajamist Jumalaga leeri tagasi pöördus. Selle hiilgusega tahtis Jumal sisendada Iisraeli meeltesse oma käsu püha, ülevat olemust ning Kristuse kaudu ilmutatud evangeeliumi au. Mäel olles sai Mooses Jumalalt lisaks käsulaudadele kuulda ka lunastusplaanist. Mooses mõistis, mismoodi osutasid Juuda riigi ajajärgul kõik sümbolid Kristuse ohvrile, ja tema näol säras nii Kolgatalt kiirgav taevane valgus kui ka Jumala käsu aulikkus. Selline jumalik valgus kajastas süsteemi aulikkust, mille nähtavaks vahemeheks oli Mooses kui ainsa tõelise Vahemehe esindaja.
Auhiilgus, mis peegeldus Moosese näol, kujutab õnnistusi, mida Jumala käske pidav rahvas Kristuse vahendusel saab. See näitab, et mida lähedasem on meie ühendus Jumalaga ja mida selgemalt tunneme Tema nõudmisi, seda täielikumalt muutume jumaliku kuju sarnaseks ja seda rohkem saame osa jumalikust iseloomust. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Selgitav mõttetera
Palve on osadus Jumalaga, tarkuse allikas; jõu, rahu ja õnne läte. EGW “Elu tänasel päeval”
Asugem õppima
Me peame maapealses madalama astme koolis õppima õppetunde, mis valmistavad meid ette astuma kõrgemasse kooli, kus meie haridustee jätkub Kristuse isikliku juhendamise all. Siis avab Ta meile oma Sõna tähenduse. Me ei saa lubada endale seda, et loobume eesõigusest näha Tema nägu ja kuulata evangeeliumi Tema huulilt.
Kas me ei peaks kogu hingega tegutsema ettevalmistuses kõrgema kooli jaoks, kus näeme Kristust palgest palgesse? EGW “Pilk ülespoole”