Tsitaadid armastusest Pauluse kirjades kogudustele
Piiblis Pauluse kirjades kogudustele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Paulus avardab armastuse mõistet ja selgitab, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus.
- Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. (Hb 10:24)
- Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. (Jk 1:12)
- Et te olete kuulekuses tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage raugematult üksteist puhtast südamest! (1Pt 1:22 )
- Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage kuningat! (1Pt 2:17)
- Kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust. (1Pt 3:10)
Nõuandjaks on Jumala Sõna
Omanda Jumala kogemuslik tundmine Kristuse iket kandes. Ta annab tarkust tasastele ja alandlikele, võimaldab neil aru saada, mis on tõde, valgustab selle põhjusi ja argumente ning näitab konkreetsete tegude tagajärgi. Püha Vaim õpetab Pühakirja uurijaid otsustama kõigi asjade üle õiguse, tõe ja õigluse standardi alusel. Jumalik ilmutus varustab neid teadmistega, mida nad vajavad. …
Võta Piibel oma nõuandjaks. Sinu teadmised sellest kasvavad kiiresti, kui hoiad mõistuse maailma rämpsust vabana. Mida enam sa Piiblit uurid, seda sügavam on sinu Jumala tundmine. Tema Sõna tõed kirjutatakse sulle hinge nii, et neist jääb kustutamatu jäljend. …
Jumala Sõna uurimisest ei saa kasu ainult uurijad ise. Nende uurimine on eluks ja päästeks kõigile, kellega nad suhtlevad. Nad tunnevad püha kohustust saadud teadmisi jagada. Nende elus ilmnevad abi ja jõud, mida nad saavad osadusest Sõnaga. … Niisuguste kohta saab Issand Jeesus tõepoolest öelda: “Te olete Jumala kaastöölised.” EGW “Jeesuse sarnaseks”
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”








