Õppides elama võitjana
Armastus Jumala vastu peaks aitama meil leida Tema tahte õppimises ja täitmises tõelist naudingut. Nii valmistume iga päevaga aina paremini saama võitjateks, olema näited sellest väest, mis on taevasel armul inimhingede ülendamiseks ja õilistamiseks. Kristust kiusati kõigis asjus nagu meidki, kuid ometi oli Ta võitja. Ta ootab täna, et kuulda oma laste tõsist anumist armu pärast, mis aitaks neil võita; Ta vastab neile palvetele hea meelega.
Ole viisakas nendega, kellega suhtled, sest nii oled sa viisakas Jumalaga. Kiida Teda Tema headuse eest, sest nii tunnistad sa Temast ning valmistud inglite ühiskonna jaoks. Sa õpid siin maailmas, kuidas käituda Kristuse perekonnas taevas. EGW “Pilk ülespoole”
Näide: Johannes ja Juudas
Johannes ja tema kaasjüngrid õppisid koolis, milles Kristus oli õpetajaks. Johannes väärtustas iga õppetundi ja püüdis jätkuvalt viia oma elu kooskõlla jumaliku Eeskujuga. Jeesuse õppetunnid, mis esitasid tasadust, alandlikkust ja armastust, kui olulisi omadusi armus ja töökõlbulikkuses kasvamisel, olid Johannese jaoks suurima väärtusega.
Johannese ja Juuda iseloomude vahelisest erinevusest võib välja tuua kasuliku õppetunni. Johannes oli elavaks illustratsiooniks pühitsusest. Juudas esindas vormilist jumalakartlikkust, sest tema iseloom oli enam saatanlik kui jumalik. Ta väitis end olevat Kristuse jünger, kuid oma sõnades ja tegudes salgas ta Teda.
Juudal olid Eeskuju uurimiseks ja jäljendamiseks niisama suurepärased võimalused kui Johannesel. Ta kuulas Kristuse õppetunde ning tema iseloomu oleks võinud muuta jumalik arm. Ent kui Johannes võitles siiralt oma vigadega ja püüdis sarnastuda Jeesusega, astus Juudas vastu oma südametunnistusele, alludes kiusatusele ning sidus ennast ebasiirusega, mis muutis teda Saatana sarnaseks.
Need kaks jüngrit esindavad kristlikku maailma. Kõik väidavad end olevat Kristuse jüngrid, kuid üks inimklass kõnnib alanduses ja tasaduses, õppides Jeesusest ja teine klass tõestab, et on vaid sõna kuuljad ja mitte tegijad. Üht klassi pühitseb tõde, teine ei tea midagi jumaliku armu ümbermuutvast väest. Esimesed surevad iga päev iseenesele ning võidavad pattu; teised hellitavad isekaid himusid ja muutuvad Saatana teenriteks. EGW “Elu tänasel päeval”
Kaunis mõttetera
Issand olgu sinu päike. EGW “Usk, millest ma elan”
Äratus algab südamest
Varjatagu seda kuidas tahes, kahtluse ja skeptitsismi tegelik põhjus on armastus patu vastu. Jumala Sõna õpetused ja kitsendused ei meeldi uhkele, pattu armastavale südamele ja need, kes ei ole tahtlikud kuuletuma selle nõudmistele, on valmis kahtlema selle autoriteedis.
Et jõuda tõe tundmisele, peab meil olema siiras soov tõde teada saada ning südame valmisolek sellele kuuletuda. Kõik, kes selles meelsuses asuvad Piiblit uurima, leiavad küllaldaselt tõendeid, et see on Jumala Sõna ja nad võivad saavutada arusaamise tõdedest, mis teevad nad targaks päästmise suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”
Head mõtted
Jumal on valgus ja armastus. EGW “Pilk ülespoole”
Seemne kasvamine
Kui seeme maapinnas kasvab, ei näe inimene tegutsemas nähtamatuid jõude, mis arendavad taime täiuslikkuseni, nii et kõigepealt on oras, seejärel pead ja seejärel terad pea sees. Aga isegi usus noorena võid teada, et oled läinud surmast ellu, kui sinu elus ilmnevad Vaimu viljad.
Kui kasvad usus, lootuses ja armastuses, võid teada, et sinu vaimulik silmanägemine on selginenud. Kui sulle meeldib mõtiskleda lunastusplaanist ja jumaliku iseloomu aulistest ilmingutest; kui su süda hõõgub Jumala armastusele mõeldes tänust ja rõõmust, siis võid olla kindel, et sind on valgustanud Püha Vaimu kiired ning taevased jõud täiustavad sinu iseloomu kristliku elu küpsuseni. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid armastusest kirjas roomlastele
Piiblis Pauluse kirjas roomlastele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. (Rm 5:5)
- Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
- Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)
- Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: “Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Rm 8:35-37 )
- Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38-39)
Näide lilledest väljal
Lilled väljal, rohi, mis rüütab maa rohelusse – kõik saavad osa meie taevase Isa tähelepanust ja hoolest. /…/ “Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.” (Mt 6:28-29)
Kui põllulilled saavad osa suure Meisterkunstniku hoolitsusest, mis muudab neid nii kauniks, et varju jääb isegi Saalomoni au, kes oli silmapaistvaim riiki valitsenud kuningas, kui aasarohi on tehtud maa jaoks nägusaks vaibaks, kas võime siis saada mingitki aimu sellest, mida annab Jumal inimesele, kelle Ta kujundas oma näo järgi?
Jumal on andnud inimesele mõistuse, et ta võiks mõista olulisemaid asju kui need kaunid loodusobjektid. Ta viib inimese tõe kõrgemale tasemele, juhtides tema mõistust üha kõrgemale ja avades talle jumalikku mõtteviisi. Ning Jumala eelhoolitsuse raamatu eluköites on antud igaühele lehekülg. Sellel leheküljel on kirjas just tema lugu. Jumala lapsed on alati Tema mõtetes. EGW “Pilk ülespoole”