skip to Main Content
20juuli 25

Südame kangus

Hävitusinglist jäid maha laastatud paigad ja varemed. Ainult Gooseni maakond säästeti. Egiptlastele näidati, et maa on elava Jumala kontrolli all, et loodusjõud kuuletuvad Tema häälele ning et Temale sõnakuulelikud on kaitse all. …

Mooses teadis, et võitlus polnud veel lõppenud. Vaarao ülestunnistus ja tõotused ei tulenenud äkilisest meele- või südamemuutusest, vaid purskusid esile õuduse ja ahastuse sunnil. … Vaevalt oli kuningas hirmust toibunud, kui ta jälle südame paadutas. EGW “Patriarhid ja prohvetid”

“Vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna – nagu Issand oli Moosese läbi öelnud.” (2Ms 9:35)

19juuli 25

Usus toetudes tõotustele

Piibel on väärtuslik Jumala aed ning Tema tõotused on liiliad, roosid ja nelgid, mis seal kasvavad.

Oo, kuidas ma tahaksin, et kõik meist usaldaksid Jumala tõotusi! … Me ei tohi oodata erilist õnnetunnet arvates, et vaid selle olemasolu näitab, et Jumal on meiega rahul. Me peaksime meenutama Jumala tõotusi ja endale ütlema: “Ta on tõotanud seda mulle. Jumal laseb Pühal Vaimul minu peal puhata. Ta näitab mulle valgust, sest Ta on tõotanud: “Kui te midagi palute, paluge uskudes ja te saate selle.” Vaid usu läbi suudan kinni hoida Kristusest, oma Jõuallikast, ja olla Tema varju all. Tänan Sind, Jumal, et oled mulle andnud Päästja.”

Pühakiri tuleb vastu võtta kui Jumala sõnum meile; mitte ainuüksi kui kirjutatud, vaid ka kui räägitud sõna. Kristus ei osutanud kannatajatele tähelepanu vaid siis, kui Ta meie keskel elas. Läbi ajastute on Ta aidanud inimesi, kes usus oma murega Tema juurde tulevad. Issand ütles halvatule: “Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!” Ta ütles naisele Kapernaumas: “Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!” Kuid Ta ei öelnud seda ainult neile. Ta ütles need sõnad kõigile, kes tunnevad oma hingel patukoormat ja Tema juurest abi otsivad. (Mt 9:2; Lk 8:48)

Nii on kõikide Jumala tõotustega. Nende kaudu kõneleb Ta igaühele meist isiklikult, pöördudes otseselt meie poole. Just nende tõotuste kaudu annab Kristus meile oma armu ja väge. Need on lehed elupuult, mis on määratud “terviseks rahvastele”. (Ilm 22:2) Kui need vastu võtta, annavad need jõudu ning hingestavad kogu elu.

Riputage oma mälusaali seintele tahvlid Kristuse sõnadega. Need on palju hinnalisemad kui hõbe ja kuld. EGW “Usk, millest ma elan”

17juuli 25

Head mõtted

 
Inimesed, kes asetavad Jumala kõigis asjus esimeseks, viimaseks ja parimaks, on kõige õnnelikumad inimesed maailmas. EGW “Elu tänasel päeval”
16juuli 25

Egiptlaste uskmatus

Kõigist rahvastest, keda Piibli ajalugu nimetab, salgasid egiptlased kõige jultunumalt elava Jumala olemasolu ning eirasid Tema käske. Ükski monarh polnud julgenud taeva autoriteedile avalikumalt ja ülbemalt vastu hakata kui seda tegi Egiptuse vaarao. EGW “Suur võitlus”

Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: “Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!” Aga vaarao vastas: “Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Issandat ega lase ka Iisraeli ära minna!” (2Ms 5:1.2)

15juuli 25

Selgitav mõttetera armastusest

 
Neil, kes armastavad Jumalat, on otsaesisel Tema pitser ja nad teevad Jumala tööd. EGW “Jumala pojad ja tütred”

Üleskutsuv tsitaat Piiblist

“Kartke ainult Issandat ja teenige teda ustavalt kõigest südamest, sest vaadake, mis suuri asju ta teile on teinud!” (1Sm 12:24)

Jumala Sõna avardav mõttetera

Jumala tõe päike on valgustanud meid ja me peame peegeldama seda valgust pimeduses kõndijate teele. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”

Piiblisalm

“Võit on Issanda käes.” (Õp 21:31)

Paasapüha

Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.

Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”  

Back To Top