Märtsi lõpus külastasid meie koguduse noored lähedal paiknevaid hooldusasutusi. Käidi hooldushaiglas Põltsamaal ja hooldekodudes Võisikul ja Lustiveres. Kui Põltsamaal ja Võisikul külastati esmajoones oma koguduse inimesi ning kosutati lauluga kõiki neid, kes olid kuulmisulatuses, siis Lustiveres oli kokku lepitud kontsert, kuhu asutuse töötajate abiga tulid kohale kõik, kes selleks vähegi võimelised olid.

Kontsert oli mitmekesine. Mängis tromboonikvartett ja Susanna viiulil ja Heldi flöödil. Lauldi mitmehäälselt kogu grupiga ja Heldi esitas ka kaks soololaulu. Hele rääkis andestamisest ja andekssaamisest ja et need kaks on üksteisest sõltuvuses, nii nagu “Meie Isa palves” on öeldud: “…ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele…”. Lõpuks lugesid kõik, kes soovisid, Kalle juhtimisel “Meie Isa palve”. Selliselt oli hea tunda piiri kadumist esinejate ja kuulajate vahel: olime kõik lapsed oma Taevase Isa ees. Piire aitas hajutada ka see, et Älis oli eelmisel suvel seal tööl ja seetõttu oli tal seal palju tuttavaid ja sõpru. Küsimusele, millal me järgmine kord sinna laulma läheme, jäi esialgu veel konkreetselt vastamata, aga Lilija arvas, et see võiks olla kasvõi hommepäev.

Piibli põhimõte on: “Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” (3. Ms. 19, 32.). Hea on, kui me seda ei unusta ja teeme kõik selleks, et meie vanemal põlvkonnal ja neil, kellel elus ei ole nii hästi läinud, natukenegi parem ja rõõmsam oleks.

KORD kõndis üks MEES mägisel rajal. Ta teadis, et on olemas palju mugavamaid teid, kuid Ta valis siiski kõigi hulgast välja just selle, kivise ja kitsukese. Väsinud jalad komistasid, teetolmu jäi verine jäljerada. Mitte päikese eest varju pakkuv kübar polnud Tal peas. Ei, see MEES kandis kibuvitsakrooni. Nii Ta astus, õlgadel ränkraske koorem. Päev kaldus juba õhtusse. Tema teekond oli lõppemas. See oma elu viimast teed minev rändaja ei teadnud, kas need, kelle pärast Ta läks, üldse mõistavadki Teda. Siiski, Tema armastav süda lootis:„Kui ehk on ka üksainukenegi, kes minust õigesti aru saab, on eesmärk saavutatud!” Jeesus soovis nii väga, et see ÜKS oleksid SINA.
Oled Sa tihti mõelnud sellele sündmusele? Kas sa alati oled arusaamisel, et see raske koorem, mis Jeesuse Kolgata teel kummargile vajutas, oli maailma patusüü?
Niiväga raske on vahel uskuda, et ka MINU pisitillukeseimgi patt oli see, mis naelutas ristile maa ja taeva Looja. Uskumatuna tundub, et Jeesus valis oma soovil raske kannatuste ja surma tee teiste inimeste eest, ja et see TEINE olen MINA…
Meie elutee ei tundu siis sugugi enam liig raske, kui meil on alati meeles Tema, kes enne meid siit on läinud ning ka kõige vaevasematesse ja ohtlikumatesse kohtadesse on Ta meile valmistanud puhkepaiku, kus alati on meid ootamas toit ja kosutus Tema Sõna näol.
Seisata viivuks, kui oled väsinud oma eluteel ja võta natukene aega, et mõelda sellele, kui palju on Jumal andnud tõotusi, mis usu läbi kõik sinugi kogemuseks võivad saada.
On olemas üks imeline laul – Taaveti 23. laul. Küllap pole inimest, kes sellest kuulnud poleks. Kuid, kas on palju neid, kes selle laulu sõnu lõpuni mõistnud on?
Mitte hall ega tolmune, vaid imekaunis, särav ja päikesepaisteline võib olla elutee, kui see laul on ka meie igapäevane kogemus Looja ja Päästjaga, igal päeval usus kinni hoidmine Jeesuse käest.

SUURE REEDE JUMALATEENISTUS toimub 29.märtsil kell 19.00      Kui Sa tahad jumalateenistusele kodus interneti kaudu otse kaasa elada, mine aadressile  http://live.advent.ee/poltsamaa/

Läheb me tee
läbi sügislehtede, talviste lumede,
kevadvihmade, loojangute ja sündide imede.
Läheb ja tihti ei märka me,
et kõik see on Jumala ime.
Mingu siis seegi kevadeteekond
suvesse taevaste helide saatel,
südames kandes Jumala päikest –
seda suurimat armastuse imet.

Sellel nädalal algas kevad.Kas me õpime Jumalat paremini tundma seemet külvates ja looduse tärkamist vaadeldes?

“Südame muutusest,mille kaudu saame Jumala lapseks, räägitakse Piiblis kui sündimisest.Veel võrreldakse seda põllumehe külvatud hea seemne idanemisega.Nõnda ka need,kes on äsja kogenud pöördumist Kristuses,peavad nagu “äsjasündinud lapsed” kasvama täiskasvanud meesteks ja naisteks Kristuses Jeesuses.Või nagu põllule külvatud hea seeme,peavad ka nemad kasvama ja vilja kandma.Nagu eluga,nii on ka kasvamisega.Vaid Jumal saab panna punga puhkema ja õie vilja kandma.Tema väe läbi areneb seemnest “esmalt orast,seejärel päid,seejärel täit nisutera pea sees”.Jeesus käsib:”Pange tähele lilli,”kuidas nad kasvavad.Taimed ja lilled ei kasva oma hoole,mure ega jõupingutustega,vaid vastu võttes seda,millega Jumal on neid varustanud,et rahuldada nende elu vajadused.Laps ei saa endale oma jõuga ega muretsemisega pikkust juurde lisada.Sama vähe saad sina oma muretsemise või pingutamisega julgestada oma vaimulikku kasvu.Taim,nagu lapski,kasvab,võttes ümbrusest vastu seda,mis on tema elu jaoks vajalik:õhku,päikesepaistet ja toitu.Mida tähendavad need loodusannid loomadele ja taimedele,seda on Kristus nendele,kes Temale loodavad. Nagu lill pöördub päikese poole,et valguskiired tooksid esile selle ilu ja sümmeetria,nii peaksime ka meie pöörduma Õiguse Päikese poole,et taeva valgus saaks meid valgustada ja meie iseloom saaks arendatud Kristuse sarnaseks. Jeesus õpetab sedasama,kui Ta ütleb:”Jääge minusse ja mina jään teisse.Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette,kui ta ei jää viinapuu külge,nõnda ka teie,kui te ei jää minu külge…Sest minust lahus ei suuda te midagi teha.”Et elada püha elu,oled sa sama sõltuv Kristusest,nagu oks on sõltuv tüvest,et kasvada ja vilja kanda.Lahus Temast ei ole sul elu.Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses.Temas püsides võid sa õitseda .Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks.Sa oled siis nagu puu,mis on istutatud veeojade äärde.”(Tsitaadid raamatust:Tee Kristuse juurde)

Tundkem siis,püüdkem tunda Jehoovat: Tema tulek on kindel nagu koit; Tema tuleb meile nagu vihm,otsegu kevadine vihm,mis kastab maad! (Hoosea6:3)

Kaunist kevadet – uut elu ka sinu südamesse,tärkamise ja ärkamise aega!

…milleks seda vaja? Ja milleks neid nii palju on?

Jumal lõi inimese, et temaga suhelda, et temaga osaduses olla. Piiblis on Jumala ja koguduse suhet  võrreldud peigmehe ja pruudi suhtega. Inimese valikute tõttu, patu tõttu, on see suhe kahjuks mõranenud ja vahel tundub, et lõplikust katkiminekust pole palju puudu olnud.

Enneveeuputusaegsest kogudusest ei ole meil palju teada. On vaid teada, et inimkond oli lõhenenud kaheks: Jumala lapsed ja inimeste lapsed (1.Ms. 6.ptk.). Samast peatükist saame teada, et abielud Jumala laste ja Jumala hülgajate vahel viisid lõpuks selleni, et “kurjus maa peal oli suur”, “maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad” ning Jumal otsustas sellele lõpu teha. Järgnes 120 aastat hoiatuskuulutust ja seejärel esimene ristimine, millest Piiblis üldse juttu on. See oli karm kogemus, kui Noa ja tema pere, kokku kaheksa inimest, ülemaailmses katastroofis, milles maapind pahupidi pöörati ja klimaatilised tingimused kardinaalselt muutusid, “veest päästeti” (1. Pt. 3, 20.) Peetrus lisab veel järgmises salmis: “Selle võrdkujuna päästab teidki ristimine, mis ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu.”

Laeva minemisega näitasid need kaheksa inimest, et nad usuvad ja usaldavad Jumalat, ning sedasi moodustasid nad Jumalat uskuva kogukonna e. koguduse. Ometi ei läinud kaua aega, kui ka see kogudus usust ära langes ja Paabeli torni ehitama hakkas (1.Ms. 11.ptk.). Jälle püüdis Jumal koondada endale ustavaid inimesi ja astus lepinguvahekorda Aabramiga (1.Ms. 15.ptk.). Järgmine ristimine, millest räägib Piibel, on Aabrahami järeltulijate ristimine, kui nad Egiptusest rahvana välja tulid: “… kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres.” (1.Kr.10,1-2.).

Moosese laulus (5. Ms. 32. ptk.) kirjeldatakse Jumala erilist armastust oma rahva (koguduse) vastu, kuid prohvetlikult on seal ka ennustused, et nad unustavad Jumala, ohverdavad haldjaile ja uutele jumalatele. “Nad on mind ärritanud nendega, kes ei ole jumalad, on mind vihastanud oma tühisustega. Aga mina ärritan neid rahvaga, kes ei ole rahvas: ma vihastan neid mõistmatute paganatega.” (5. Ms. 32,21.) Prohvet Sakarja ütleb selgelt: “Sel päeval hoiab Issanda poole palju paganaid ja nad saavad minu rahvaks.” (Sk.2,15.) See ettekuulutus täitus, kui kristlik kogudus pöördus evangeeliumikuulutusega kõigi rahvaste poole ja see toimus täpselt siis, kui prohvet Taanieli poolt ettekuulutatud aeg – juutide aeg erilise rahvana – täis sai. (Tn.9,24-27.)

Ettekuulutustest kristliku koguduse kohta ja nende täitumisest saab olema hingamispäevane jutlus 23. märtsil. Tulge kuulama!

Kui Sa tahad jumalateenistusele kodus interneti kaudu otse kaasa elada, mine aadressile  http://live.advent.ee/poltsamaa/  NB! 23.03.2013 kell 11!

Hingamispäev, 16. märts 2013

PLAAN

Peakonverentsi noorteosakond on konsulteerinud Adventkiriku kõigi 13 divisjoni noortejuhtidega ning leidnud tugevat toetust Ülemaailmsele noortepäevale, mis toob misjoni ja teenimise vaimus kokku noored üle kogu maailma.
Selleks on valitud 16. märts, 2013 kui noorte palvenädala 1. päev. Kuigi mõnedes maailma osades toimub noorte palvenädal erinevatel aegadel, ühinevad noored ühisel eesmärgil sel päeval üle kogu maailma.

EESMÄRK

Ülemaailmse noortepäeva eesmärk on taaselustada kuulumistunne sellesse globaalsesse noortearmeesse, mis on kutsutud osalema adventsõnumi kuulutamises selle rahvapõlve ajal.
Päeva teema on “Üks kaastundes”, mis põhineb ühel Jeesuse tuntuimatest tähendamissõnadest, nimelt tähendamissõnal halastajast samaarlasest, mis on kirjas Luuka 10:25-37. See saab olema põlvkondadevaheline kaastunde päev, kus laiem kogudusepere on kutsutud liituma noortega teenimises.

STRATEEGIA

Hingamispäeval, 16. märtsil 2013 on kaheksal miljonil noorel üks hingamispäevakool vähem ning nad kuulevad ühe jutluse vähem — nad saavad ise olema hingamispäevakooli tund ja jutlus. Nad astuvad kirikust välja, et jõuda inimesteni Jeesuse nimel.
Ülemaailmsel noortepäeval on kuus osa:

1. Noored kohalikest kogudustest, piirkondadest või liitudest kohtuvad ja veedavad osa hingamispäevast tänavail ja kohalikes kogukondades.
2. Nad osalevad eelnevalt valitud ja planeeritud kaastundetegudes.
3. Eelneva tegevuse lõppedes annavad 8 miljonit noort üle maailma ülima elupäästva halastusteona verd (või teevad lubaduse vere andmiseks kindlas tulevikus).
4. Päikeseloojangul kogunevad noored oma kohalikes kogudustes, piirkondades või liitudes tähistama ja alustama palvenädalat (kus see toimub).
5. Noored kõikjal maailmas on ühendatud tehnoloogia kaudu, kust jagame toimuvat ja äratame mööda ajatsoone liikudes kogu Maad.
6. Tunnusena globaalsel ettevõtmisel kõigile spetsiaalne T-särk.

Ülemaailmne noortepäev saab olema iga-aastane sündmus, igal aastal erineva rõhuasetusega.