Palvenädal 4.-11. november 2023
Kujutage koos minuga ette väikest rühma jüngreid, kes on kogunenud Jeruusalemma ja ootavad enne Jeesuse taevasse minekut kannatamatult Tema viimaseid sõnu. Haarates kinni igast sõnast, kuulasid nad, kuidas Jeesus andis konkreetseid juhiseid selle kohta, mida nad peaksid tegema, kui saavad Püha Vaimu anni. Ta selgitas, et Ta ei tulnud rajama maist kuningriiki, vaid et neil kui Tema järgijatel on eriline roll inimeste ettevalmistamisel teiseks kuningriigiks – taevaseks kuningriigiks. Ta ütles: “… te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.” (Ap 1:8) Jüngrid, keda Jeesus oli ise juhendanud, olid kutsutud Tema tunnistajaiks ja valmistama ette inimesi, et nad võtaksid vastu päästesõnumit.
Jumal õpetab ikka veel oma Sõna kaudu ja kutsub ka täna. Ta igatseb neid, kes näevad oma vajadust Tema muutva väe järele, kes alandavad end ja otsivad Teda palves, kes näitaksid Jeesuse jälgedes käies üles väärikust ja austust kõigi inimeste vastu, kes on valmis jagama Ilmutusraamatu mõnikord ebapopulaarset sõnumit kolme ingli kuulutuse kohta ja kes tühjendavad end, et saada täis Vaimu armu ja vabadust. /…/
Meile on öeldud: “Kristuse sõnad vahetult enne Tema taevasse tõusmist tähendavad palju igaühele, kes võtab vastu tõe, nagu see on Jeesuses. /…/ Kõik Kristuse järgijad peavad olema Tema tunnistajad. Igaüks, kes võtab vastu tõe kalli aarde, peab seda ka teistele edasi andma.” (Ellen G. White, Review and Herald, 9. veebruar 1892)
Kas te tahaksite olla Jeesuse tunnistajad? Ma kutsun teid üles võtma selle palvenädala jooksul mõne hetke ja küsima Issandalt, mida Ta tahaks, et te teeksite, jagamaks ustava tunnistajana Tema armastust teistega.
Maranatha!
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
Asu Kristuse poolele
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)
Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”
Varjule pandud au
Põlev põõsas, milles Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)
Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”
Rakendades ellu jumalikke põhimõtteid
Me saame Jumalalt andestuse vaid juhul, kui me andestame teistele. Jumala armastus tõmbab meid Tema poole ning see toob meie südamesse armastuse ka oma vendade vastu.
Pärast palve lugemist ütles Jeesus:
Inimene, kes ei anna teistele andeks, lõikab läbi kanali, mille kaudu tuleb arm Jumalalt. On vale mõelda, et me ei pea andestama, kui meile halba teinud inimene on oma süüteod üles tunnistanud. Kahtlemata on tema kohus süda kahetsuses ja ülestunnistuses avada, kuid siiski peab meis olema andestuse vaim, hoolimata sellest, kas ta tunnistab oma vigu või mitte.
Miski ei saa õigustada andestamatut meelsust. Inimese halastamatus näitab, et ta ei soovi osa saada Jumala andestavast armust. Issanda andestus tõmbab jumaliku armastuse juurde kõiki eksivaid inimesi. Jumalike tunnete voog hoovab üleastuja südamesse ning sealt omakorda teiste inimesteni.
Luba Kristusel, jumalikul Elul elada enda sees ning sinu kaudu ilmutada ka teistele taevast armastust, mis julgustab lootusetuid ning toob rahu patust muserdatud südametesse. Kui me tuleme Jumala juurde, on esimene tingimus meile, et Temalt armu vastu võttes pakuksime seda ka teistele. EGW “Usk, millest ma elan”
Sügavamõtteline tsitaat Piiblist
Pääste usu kaudu
Me peame uskuma, et Jumal on meid valinud päästmiseks usu kaudu, Kristuse armu läbi ja Püha Vaimu töö abil ning me peame Jumalat kiitma ja ülistama selle ärateenimatu soosingu imelise ilmingu eest.
Jumala armastus tõmbab hingi Kristuse juurde, et neid armuliselt vastu võtta ja oma Isale esitada. Püha Vaimu töö abil uuendatakse jumalikku suhet Jumala ja patuse vahel. Meie taevane Isa ütleb: “Ma tahan olla nende Jumal ja nemad on minu rahvas. Ma ilmutan nende suhtes andestavat armastust ja annan neile oma rõõmu. Nad on minu eriline varandus, sest see rahvas, keda ma olen iseenda järgi vorminud, kiidab mind.” EGW “Te saate väe”