Üks Kristuses
Kristus on üks Isaga, kuid Jumal ja Kristus on kaks eri isikut. Loe Kristuse palvet Johannese evangeeliumi 17. peatükis ja sa näed, et see mõte on selgelt välja toodud. Kui tõsiselt palus Päästja, et Tema jüngrid oleksid üks Temaga nagu Tema on üks Isaga. Ent Kristuse ja Tema järelkäijate vahel valitsev üksolemine ei hävita kellegi isiksust. Nad peavad olema Temaga üks nagu Tema on üks Isaga. Selle üksolemisega peavad nad selgitama maailmale, et Jumal saatis oma Poja patuseid päästma. Kristuse järelkäijate üksmeel peab olema ümberlükkamatu tõend, et Jumal tõepoolest saatis oma Poja maailma patuseid päästma.
Mu vennad ja õed, võtke sisse koht kõrgemal alusel ja töötage selle nimel, et olla üks Kristusega. Päästja süda soovib, et Tema järelkäijad täidaksid Jumala eesmärgi kogu selle kõrguses ja sügavuses. Nad peavad olema üks Temaga, kuigi nad on maailma laiali puistatud. Kuid Jumal ei saa neid teha üheks Kristuses, kui nad ei ole valmis loobuma oma teest Tema heaks. EGW “Pilk ülespoole”
Õpetlik ajalugu
Piibel sisaldab kõige õpetlikumat ajalugu, mis inimeste käsutuses on. See on lähtunud igavese tõe värskest allikast ning jumalik käsi on säilitanud selle puhtuse läbi ajastute.
Piibel valgustab kauget minevikku, kuhu uuriv inimvaim püüab tungida. Jumala Sõnas tutvume väega, mis pani maale aluse ja laotas taevad. Ainult siit võime lugeda inimkonna ajalugu sellisena, mida pole rikkunud inimlikud eelarvamused ega uhkus. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Töö on õnnistuseks
Kristus on kõikidele andnud teenimistöö. Tema on au Kuningas, ent sellest hoolimata Ta kuulutas: “Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima.” Tema on taeva Majesteet, kuid siiski oli Ta vabatahtlikult nõus tulema sellele maale, tegemaks Talle Isa poolt määratud tööd. Tema on õilistanud töö ja teenimise. Seadmaks meile eeskuju töökusest, tegi Ta oma kätega tööd puusepa töökojas. Juba väga varasest noorusest täitis Ta oma osa perekonna toitmisel. Ta mõistis, et oli osaks pere ettevõttest ning kandis heal meelel oma osa koormast.
Mõned peavad rikkusi ja tegevusetust õnnistuseks, kuid alati on toimekad inimesed, kes rõõmuga täidavad oma igapäevaseid kohustusi, kõige õnnelikumad ja parima tervisega inimesed. Korraldus, et inimene peab oma igapäevase leiva pärast vaeva nägema ning tõotus tulevasest õnnest ja aust, pärinevad mõlemad samalt aujärjelt ning on mõlemad inimesele õnnistuseks. EGW “Elu tänasel päeval”
Nõuandja, kes näitab teed
Jumal on valmis andma oma teenritele niipalju jõudu kui nad vajavad ning tarkust, mida nõuavad erinevad elus ette tulevad olukorrad. Ta teeb enam kui kõik, et täita Teda usaldavate inimeste kõrgemaid lootusi.
Jeesus ei kutsu meid endale järgnema, et meid seejärel unustada. Kui me allutame oma elud Teda teenima, ei satu me kunagi olukorda, mida Jumal ette poleks näinud. Mis olukorras me ka iganes poleks, meil on Juht, kes meile teed näitab. Kui nõutuina me end ka ei tunneks, meil on olemas kindel Nõuandja. Milline poleks ka meie kurvastus, üksildustunne või kaotus, meil on olemas kaastundlik Sõber. Ka siis, kui me oma põikpäisuses satume valele teele, ei jäta Kristus meid maha. “Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.” (Ps 72:12) EGW “Usk, millest ma elan”
Kuninglik perekond
“Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,” ütleb Issand, “ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,” ütleb Kõigeväeline Issand. (2Kr 6:17.18) Missugune tõotus! See lubab, et teist saavad kuningliku perekonna liikmed, taevariigi pärijad. Kui keegi maapealsetest monarhidest austab mõnd inimest või võtab temaga ühendust, kuidas leiab see siis ajakirjanduses kajastamist ja äratab nende kadedust, kes arvavad, et neil pole nii vedanud. Kuid siin on Keegi, kes on Kuningas kõige üle, universumi Monarh, iga hea asja Looja, ja Tema ütleb meile: ma teen teist oma pojad ja tütred. Ma ühendan teid endaga, te saate kuningliku perekonna liikmeteks ja Taevakuninga lasteks.
Miks me ei peaks seda tegema, kui meil on niisugune ajend, eesõigus saada Kõigekõrgema lapseks, eesõigus nimetada taeva Jumalat oma Isaks? Kas sellest ei piisa? Ja seda te nimetate kõigest väärtuslikust loobumiseks? Kas see on loobumine kõigest, mis on omamist väärt? Ma tahan ühineda Jumala ja pühade inglitega, see on mu kõrgeim püüdlus. EGW “Tunnistused kogudusele” II
