Kristuse tähendamissõnad – Põltsamaa Adventkogudus

Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõelisele

“kõrgharidusele”. Kristus võinuks selgitada inimesele teaduse sügavaimad

tõed. Ta võinuks paljastada saladused, milles selgusele saamine on nõudnud

palju sajandeid vaevanägemist ja uurimist. Ta võinuks visandada teaduse

põhijooned, mis pakkunuks mõtteainet ja tõuget leiutustegevusele ajaloo

lõpuni. Kuid Ta ei teinud seda. Ta ei rääkinud midagi uudishimu

rahuldamiseks või auahnuse toitmiseks, mis avanuks inimesele uksed

ilmaliku suuruse ees. Kristuse kogu õpetustöö mõtteks oli tuua inimmeel

kontakti piiritu Mõistusega. Ta ei õhutanud rahvast uurima inimeste käsitlusi

Jumalast, Tema Sõnast või tegudest. Ta õpetas inimesi nägema Teda

sellisena nagu Ta avaldub Tema tegudes, sõnades ja eelhoolitsuses.

Kristus ei käsitlenud abstraktseid teooriaid, vaid seda, mis on oluline

iseloomu arendamiseks, mis avardab inimese suutlikkust Jumalat tunda ning

tõhusamalt head teha. Tema räägib inimesele elu praktikaga seonduvaid

tõdesid, mis ulatuvad igavikku.

Samuti saame meiegi Loojaga tutvuda looduse vahendusel. Loodus on

suur õpperaamat, mida kasutagem koos Piibliga selleks, et õpetada teistele

Jumala iseloomu ning juhtida eksinud lambaid tagasi Jumala karja juurde.

Jumala kätetööd uurides mõjutab Püha Vaim veenvalt meie meelt. Selline

veendumus ei ole süsteemse mõttetöö tulemus; kui meie mõistus pole liiga

pimestunud tundmaks Jumalat, silm liiga ähmastunud nägemaks Teda ega

kõrv liiga kurdistunud kuulamaks Tema häält, adume kõiges sügavamat

tähendust ning kirjutatud sõna väärtuslikud vaimulikud tõed juurduvad

südames.

Ent Kristus seostas oma õpetused lisaks puhkepäevale ka töönädalaga. Tal

on tarkust kündja ja seemne külvaja jaoks. Kündmise ja külvamise,

maaharimise ja viljalõikuse kaudu õpetab Ta meid nägema oma armutööd

inimsüdames. Ta soovib, et leiaksime igas teiseski kasulikus töös ja kõigis

elu üksikasjades jumaliku tõega seostatavad õppetunnid. Siis ei hõiva enam

argiaskeldused kogu meie tähelepanu ega pane meid unustama Jumalat, vaid

meenutavad pidevalt Loojat ja Lunastajat. Siis läbib mõte Jumalast

kuldse niidina kõiki meie kodutöid ja askeldusi. Meie pilk märkab jälle

Tema näo peegeldumist loodusnähtustelt. Saame ikka uusi õppetunde

taevasest tõest ja kasvame Tema puhtuse sarnasteks. Nii saame kõik olla

“Issanda õpilased” ning oleme pidevalt “Jumala ees” sealkohal, kus meid on

kutsutud tegutsema (Jesaja 54:13; 1. Korintlastele 7:24).

E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.