Petlemma sündmus on ammendamatu teema. Selles peitub “Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavus”. (Rm 11:33) Me imetleme Lunastaja ohvrit, kui Ta vahetas taevase trooni sõime vastu ning austavate inglite seltskonna loomade vastu laudas. Inimlikule uhkusele ja isekusele esitab Tema elu sügava väljakutse. Jumal lubas oma Pojal tulla kibedama võitluse ja hirmsaimate ohtude keskele, selleks et meie laste elutee võiks kulgeda turvaliselt. “Selles on armastus!” Imestage, taevad, ja hämmastu, maa!
Maa vaikib ja taevas kummardub kuulama laulu:
“Au Jumalale kõrges
ja maa peal rahu inimeste seas,
kellest Temal on hea meel!”
Oo, kui inimkond vaid lubaks heliseda endas sellel laulul! Jeesuse sündimisel öeldud sõnad, siis kõlanud viis, peab paisuma ajaloo lõpu eel ja kõlama maailma äärteni. Siis, kui tõuseb Õiguse Päike, kelle tiibade all on paranemine, kõlab sama laul suure hulga huulilt otsekui vete kohin: “Halleluuja, meie Kõikväeline Jumal on võtnud kuningliku valitsuse enda kätte”. (Ilm 19:6) EGW “Ajastute igatsus”
