Kuigi Jeesus on nüüd Jumala juures ja istub universumi valitseja troonil, ei ole Ta kaotanud midagi oma kaastundlikkusest. Ta sirutab oma läbiuuristatud käed veel rohkemate õnnistustega oma rahva poole. “Nemad ei saa iialgi hukka ja ükski ei kisu neid minu käest.” (Jh 10:28) Inimene, kes on andnud end Kristusele, on Tema silmis väärtuslikum kui kogu maailm. Kristus oleks talunud Kolgata piinu ka siis, kui ainult üks inimene oleks võtnud Ta vastu. Ta ei jäta iialgi inimest, kelle eest ta on surnud. Kui Tema järelkäijad ei jäta Teda, siis hoiab Ta neid kindlalt. EGW “Ajastute igatsus”