Oma heade tegudega ei peaks Kristuse järelkäija püüdma tuua austust endale, vaid Temale, tänu kelle armule ja väele nad tegutsesid. Püha Vaimu kaudu saab iga hea tegu tehtud ning Vaimu tuleb ülistada, mitte saajat, vaid Andjat. Kui Kristuse valgus särab hinges, on huulil kiitus ja tänu Jumalale. Teie mõtteaine ega vestlusteema ei ole teie palved, teie kohuse täitmine, heldemeelsus ega enesesalgamine. Jeesus saab ülistatud, oma mina peidetud ning Kristus ilmub kui kõik kõiges.
Me peame andma siiralt, mitte selleks, et oma heade tegudega uhkeldada, vaid kaastundest ja armastusest kannatajate vastu. Kavatsuse siirus ja südame tegelik headus on motiivid, mida Taevas väärtustab. Jumal peab hinge, mis on armastuses siiras ja kogu südamega pühendunud, väärtuslikumaks kui kuld, kallimaks kui Oofiri kuld. (Js 13:12) Me ei tohi mõelda tasule, vaid teenimisele. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”