Tugev torm sunnib kaljukotka mõnikord kitsastes kurudes maanduma. Tormipilved hoiavad seda võimsat metsade lindu kinni, tumedad pilvemassiivid lahutavad ta päikeselistest kõrgustest, kuhu ta on oma kodu rajanud. Pingutused pääseda näivad olevat viljatud. Ta viskub edasi-tagasi, peksab võimsate tiibadega õhku ja äratab oma kriisetega mägedes kaja. Peagi sööstab ta võiduka häälitsusega ülespoole, tungib läbi pilvede ja on taas kord selges päikesepaistes ning pimedus ja maru jäävad kaugele alla.
Samamoodi võib meie ümber olla probleeme, heidutavaid olukordi ja pimedust. Valed, häda ja ülekohus ümbritsevad meid. Me ei suuda pilvi hajutada. Võitleme asjatult olukordadega. On üks, ainult üks väljapääs. Udu ja pimedus klammerdub maa külge, pealpool pilvi särab Jumala valgus. Usutiibadel võime tõusta Tema ligioleku päikesevalgusesse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
