Paljud peavad suureks eesõiguseks külastada paiku, kus Kristus oma maapealse elu jooksul viibis: kõndida Tema poolt tallatud radu, näha järve, mille kaldal Ta armastas õpetada ning orgusid ja künkaid, mida Ta sageli silmitses. Kuid meil ei tarvitse minna Naatsaretti, Kapernauma või Betaaniasse, et kõndida Jeesuse jälgedes. Me leiame Tema jäljed haigevoodi äärest, viletsast hurtsikust, suurlinna rahvarikastelt tänavatelt ja paigust, kus inimsüda igatseb lohutust. Astume Jeesuse jälgedes siis, kui toimime nii nagu Tema.
Kõik saavad midagi teha. “Vaeseid on ikka teie juures” (Jh 12:8), ütles Jeesus. Keegi ei pea arvama, et tal pole võimalust Jeesuse heaks töötada. Miljonid inimesed suunduvad teadmatusest ja patust aheldatuina hukatuse poole. Nad pole iialgi kuulnud Kristuse armastusest nende vastu. Mida me sooviksime neilt siis, kui meie oleksime nende asemel ja nemad meie asemel? Kõike seda, nii palju kui on meie võimuses, on meie püha kohus teha neile. Kristuse elureegel, mille järgi igaühe üle Jumala kohtus otsus langetatakse, on see:
EGW “Ajastute igatsus”