Jumal on andnud meeste ja naiste omandusse väärtuslikke ande. Erinevatele inimestele on Ta andnud eri annid. Kõigil ei ole ühesugune iseloomutugevus või teadmiste sügavus. Kuid kõiki neid tuleb kasutada Meistri teenistuseks, ükskõik kui väiksena võib see and paista. Ustav majapidaja kaupleb talle usaldatud kaupadega arukalt.
Mõistuse ja ihu ande tuleb hoolikalt kaitsta. Ande ei tohi enesehellitamises nõrgestada. Iga võimet tuleb hoolikalt hoida, et see oleks silmapilkseks kasutamiseks valmis. Ühtki füüsilise organismi osa ei tohi väärkasutamisega nõrgestada. Igal osal, ükskõik kui väiksel, on mõju tervikule. Ühe närvi või lihase väärkohtlemine vähendab kogu keha kasulikkust. Need, kelle eest on Kristus oma elu andnud, peaksid tooma oma harjumused ja kombed Tema tahtega kooskõlla.
Jumala Sõna teatab: “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20) Kuid Jumal ei soovi kellegi surma. Lõpmatult suure hinna eest andis Ta inimesele teise prooviaja. Ta on maailma nii väga armastanud, “et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) EGW “Pilk ülespoole”