Lunastaja
Aadama ja Eeva patt tekitas Jumala ja inimese vahele kohutava eraldatuse. Kristus astub langenud inimese ja Jumala vahele ning ütleb inimesele: "Sa võid ikka Isa juurde tulla. Välja on mõeldud…
Kogudus võib olla maailmas kõige vaesem. Sel ei pruugi olla mingisugust välist toredust, aga kui selle liikmetel on Kristuse iseloomu põhimõtted, siis on neil hinges Tema rõõm. Inglid ühinevad nende jumalateenistusega. Tänulikest südameist tõuseb kiitus ja tänu magusa ohvriannina Jumala ette.
Issand soovib, et kõneleksime Tema heldusest ja räägiksime Tema väest. Teda austab kiituse ja tänu väljendamine. Ta ütleb: “Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au.” (Ps 50:23) Kui Iisraeli rahvas rändas läbi kõrbe, siis ülistasid nad Jumalat püha lauluga. Issanda käsud ja tõotused seati muusikasse ning palverändurid laulsid neid kogu teekonna vältel. Kui nad Kaananis pühadel pidusöökidel kokku said, pidid nad meelde tuletama Jumala imelisi tegusid ning tänama Tema nime. Jumal soovis, et Tema rahva kogu elu oleks kiitust täis. Nii pidi kuulutatama Temast, et maa peal tuntakse Tema teid ja rahvaste seas Tema päästet. (Ps 67:2) EGW “Kristuse tähendamissõnad”