Tõsine läbikatsumine tabas heebrea noormehi, kui Nebukadnetsar andis välja korralduse, käskides kõiki kuningriigi alamaid osaleda suure kuju sissepühitsemisel ning pillihelide kõlades põlvitada ja seda kuju kummardada. Kui keegi oleks selle tegemata jätnud, oleks ta koheselt põlevasse ahju visatud. Selle kuju kummardamine oli välja mõeldud Paabeli tarkade poolt, et panna heebrea noormehi ühinema nende ebajumalakummardamisega. … Noormehed aga ütlesid:
Saabus kindlaksmääratud päev ning kuninga käsul kokku tulnud rahvad, kuuldes muusikahelisid, “heitsid maha ja kummardasid kuldkuju.” Ent need ustavad noored mehed ei kummardanud maha. …
Siis käskis kuningas kütta ahju seitse korda enam kui oli viisiks kütta ning kui ahi oli valmis, heideti kolm heebrealast ahju. Leegid olid sedavõrd kuumad, et noormehi ahju heitnud mehed põlesid surnuks.
Äkitselt kahvatas kuninga nägu hirmust. … Ärevusest väriseva häälega hüüatas monarh: “Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane!”
Ajast aega on neid usukangelasi esile tõstetud ustavuse pärast Jumalale ning neid on toodud asitõendina maailma ette, et nende valgus võiks särada pimeduses viibijaile. Taaniel ja tema kolm kaaslast on kujukateks näideteks kristlikust kangelaslikkusest. … Nende kogemusest Paabeli õukonnas võime õppida, mida Jumal teeb inimeste heaks, kes teenivad Teda kogu oma südamest. EGW “Elu tänasel päeval”