Imepärane elu täidab kogu loodust – elu, mis hoiab ülal lugematuid maailmu terves mõõtmatus universumis; elu, mis peitub pisikeses suvetuules lendlevas putukas; elu, mis annab lennuhoo pääsukesele ja toidab kaarnaid; elu, mis paneb pungad õide puhkema ja õied vilja kandma.
Seesama loodust ülalhoidev vägi tegutseb ka inimeses. Südame tööd juhtivad seadused, mis reguleerivad elu voolamist kehas, on sellesama vägeva Targa seadused, kellel on õigus inimhinge üle kohut mõista. Temast lähtub kõik elu. Vaid kooskõla Jumalaga aitab meil leida tõelist elu. Kõik Tema loodud olendid kogevad sama elu, mida hoiab alles Jumalalt tulev elujõud; elu, mida saab elada kooskõlas Jumala tahtega. Tema füüsilistest, vaimsetest või moraalsetest seadustest üleastumisega viime endid välja kooskõlast universumiga. …
Sellele, kes õpib tõlgendama looduse õpetusi, avaneb kogu loodus; maailmast saab õpik ja elust kool. Inimese ühtsus looduse ja Jumalaga, Jumala seaduse ülivõimsus ja patu tagajärjed ei jäta puudutamata mõistust ega vormimata iseloomu. EGW “Usk, millest ma elan”