Patriarhid olid palveinimesed ja Jumal tegi nende heaks suuri asju. Kui Jaakob lahkus oma isamajast võõrale maale, siis palvetas ta alandlikus süütundes ning öisel tunnil vastas Jumal talle läbi nägemuse. … Issand lohutas üksikut rändurit imepäraste tõotuste kaudu ning kaitseinglid seisid kindlalt mõlemal pool tema teed. …
Joosep palvetas ning teda hoiti patu eest kesk mõjusid, mis olid kavandatud juhtima teda Jumalast eemale. Kui teda kiusati puhtuse ja õiguse rajalt lahkuma, siis vastas ta: “Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?”
Mooses, kes viibis sageli palves, oli tuntud kui tasaseim mees maa peal. Kui ta juhtis Iisraeli lapsi läbi kõrbe, siis tundus ikka ja jälle, et nurisemise ja mässu eest tuleks sellele rahvale lõpp teha. Ent Mooses läks tõelise väe Allika juurde ning asetas selle probleemi Jumala ette. … Ning Issand vastas: “Sinu sõna peale olen ma armu andnud.” …
Taaniel oli palveinimene ning Jumal andis talle tarkust ja tugevust seista vastu igale mõjule, mis püüdis teda vedada ebamõõdukuse püüdepaeltesse. Isegi oma noores eas jäi ta Kõigeväelise jõus moraalseks kangelaseks. …
Filipis vangistuses viibides, keha saadud piitsahoopidest vermeis ja jalad rasketes ahelates, Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalale kiituslaule. Taevased inglid saadeti neid vabastama. Maa vabises nende taevaste sõnumitoojate jalge all ning vanglauksed läksid valla, lastes vangid vabaks.
Palve haarab kinni Kõigeväelisest ja saavutab meile võidu. EGW “Elu tänasel päeval”
