Kui keegi küsib sinult, kuidas sul läheb, siis ära kurda ja kaeba ega püüa mõelda, mida kurblikku rääkida, et kaastunnet saada. Haara küsija käest ja ütle: “Tänu Jumalale! Issand on Jumal, olgu Ta väga kiidetud! Ma armastan Teda, sest Tema armastas mind kõigepealt.” Olgu sinu vestlus rõõmus ja lootusrikas. Ära räägi heidutavalt, jutustades usu puudumisest ning oma muredest ja kannatustest, sest Saatanal on niisuguseid sõnu kuuldes hea meel. Süngetest teemadest rääkides austad sa vaenlast. Räägi usust, lootusest ja julgusest, austades nii Jumalat.
Rääkigem Kristuse võrratust armastusest ja kõnelegem Tema aust, ülistades ja ülendades nii vägede Issandat Jumalat ning harjutades ennast laulma võidulaulu auriigis. Alustades praegu võidu- ja tänulaulu laulmist valmistame end ette laulma Moosese ja Talle laulu klaasmere ääres kohtudes.
Issand on meiega selle elu kestel, kui lubame Tema Vaimul end juhtida ega jäta Tema nime austamata. Me peame püüdma tuua sellesse ellu nii palju taevast kui võimalik. Südamesse paistvat taevavalgust jagatakse meid ümbritsevatele meeldivates sõnades ja lahketes tegudes. Kui oleme Jumalaga sõbraks saanud, siis võime Tema tulemisel öelda: “Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks.” (Js 25:9) EGW “Pilk ülespoole”