Jeesus ütles: “Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest, sest Isa ise armastab teid.” (Jh 16:26, 27) “Mina olen valinud teid,” et “mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel.” (Jh 15:16)
Jeesuse nimel palvetamine tähendab midagi enamat kui ainult tema nime nimetamist palve alguses ja lõpus. See tähendab palvetamist Jeesuse meelsuses ja vaimus, samas ka tema tõotustesse uskumist, tema armule toetumist ja tema tegude tegemist.
Jumal ei mõtle, et keegi meist peaks hakkama erakuks või mungaks või tõmbuma maailmast kõrvale, et end täielikult palvustele pühendada. Elu peab olema Kristuse elu sarnane – nii mäel kui rahva hulgas. Kes ei tee muud kui ainult palvetab, lakkab varsti palvetamast või tema palved muutuvad vormiliseks. Kui inimesed eemalduvad ühiskondlikust elust, hoiavad eemale kristlikest kohustustest ja ristikandmisest, kui nad lakkavad tõsiselt töötamast Meistri heaks, kes töötas tõsiselt nende heaks, siis nad kaotavad palve põhiteema ja miski ei innusta nende pühitsuselu. Nende palved muutuvad isiklikuks ja omakasupüüdlikuks. Nad ei saa paluda jõudu töötamiseks, pidades silmas inimkonna vajadusi või Kristuse kuningriigi ülesehitamist. …
Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”