Pärastlõunapäike toob küpsuse ja viljakandvuse.
Kristuse tõeline tööline peaks pidevalt täiuslikumaks muutuma. Tema elu pärastlõunapäike võib tuua suurema küpsuse ja viljakandvuse kui hommikupäike. Selle suurus ja heledus võib kasvada seni, kuni päike kaob läänepoolsete küngaste taha. Minu vennad teenistuses, on kaugelt parem surra raskest tööst kusagil kodu- või välismisjonipõllul, kui minna tegevusetusest rooste. Ärge kaotage raskuste tõttu julgust, ärge olge rahul jõudeeluga, lakates uurimast ja pidevalt täiuslikumaks saamisest. Uurige Jumala Sõnast hoolikalt teemasid, millega võite juhendada teadmatuid ja toita Jumala karja. Olge hoolsad, et võiksite tuua Tema Sõna varakambrist välja uut ja vana.
Teie kogemused ei peaks olema kümme, kakskümmend, kolmkümmend aastat vanad, vaid te võite saavutada elava, igapäevase kogemuse, andes inimestele õiget toitu õigel ajal. Vaadake ettepoole, mitte tagasi. Ärge iial tundke kohustust pingutada mälu, et kraamida selle varalaekast välja mõnd aastatevanust läbielu. Mida tähendaks see enam teile või teistele? Ehkki te olete pannud tallele kõik väärtusliku oma minevikukogemustest, läheb teil vaja uusi värskemaid läbielusid. Ärge kiidelge selle üle, mida olete teinud minevikus, vaid näidake, mida võite teha praegu. Las kiidavad teid teie teod, mitte sõnad. Tõestage Jumala tõotust, et “kes Jehoova kotta on istutatud, need lokavad meie Jumala õuedes! Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Jehoova on õiglane,Tema – mu kalju, ja Temas ei ole ühtki väärust.” (Ps 92:14-16) Hoidke pideva harjutamise kaudu oma süda ja mõistus noored. (RH, 06.04.1886)