Kristuse teine tulemine, millega algab Tema õiglane valitsemine, on inspireerinud pühi kirjutajaid kasutama kõige ülevamaid ja tundeküllasemaid väljendeid. Kuningas Taavet laulis Kuninga võimust ja majesteetlikkusest: “Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu … Jehoova palge ees, sest Tema tuleb, sest Ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.” (Ps 96:11, 13)
Prohvet Jesaja ütles: “Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jehoova pühib pisarad ära kõigilt palgeilt ja kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Jehoova on rääkinud.” (Js 25:8)
Pisut aega enne jüngritest lahkumist lohutas Õnnistegija oma järelkäijaid tõotusega, et Ta tuleb jälle tagasi: “Teie süda ärgu ehmugu … Minu Isa majas on palju eluasemeid … Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde!” (Jh 14:1-3)
Inglid, kes viibisid Õlimäel pärast Kristuse taevasse minekut, kordasid jüngritele Tema taastuleku tõotust:
Apostel Paulus tunnistas Püha Vaimu sisendusel: “Sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga.” (1Ts 4:16) Patmose prohvet ütleb: “Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad Teda näha.” (Ilm 1:7)
Jeesuse teine tulemine teeb tõeks selle ideaali, “mil oma kohale asetatakse kõik, mis Jumal on rääkinud kõigi oma pühade prohvetite suu läbi maailma ajastust alates.” (Ap 3:21) Siis murtakse kauakestnud kurjuse võim; siis on “maailma valitsus saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni!” (Ilm 11:15) EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”