Kasvatades viljasaaki, teeb Jumal iga päev imet. Looduse vahendusel toimub sama ime, mis rahvahulga toitmisel piibliloos. Inimesed valmistavad ette mullapinna ja külvavad seemne, kuid Jumalalt tulev elu paneb seemne idanema. Vihm, õhk ja päikesepaiste, mida Jumal annab, paneb kasvama “esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees”. (Mk 4:28) Jumal toidab iga päev miljoneid inimesi maailma erinevates paikades. Inimene peab töötama koos Jumalaga, kandma hoolt vilja eest ja valmistama leiba, kuid ta ei tohi kaotada silmist jumalikku väge. Tema väge ei saa kanda loodusseaduste või inimtegevuse arvele. Au kuulub Jumalale. Ometi kaldutakse austama inimest ja Jumala rikkalikud annid kulutatakse isekateks huvideks. Nii muutub õnnistus needuseks. Jumal püüab olukorda muuta. Ta soovib, et meie loiud meeled ärkaksid nägema Tema heldet armu ja võimsust. Ta soovib, et me tunneksime Teda kõikide õnnistusttoovate andide andjana. EGW “Ajastute igatsus”
