Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõelisele“kõrgharidusele”. Kristus võinuks selgitada inimesele teaduse sügavaimad
tõed. Ta võinuks paljastada saladused, milles selgusele saamine on nõudnud
palju sajandeid vaevanägemist ja uurimist. Ta võinuks visandada teaduse
põhijooned, mis pakkunuks mõtteainet ja tõuget leiutustegevusele ajaloo
lõpuni. Kuid Ta ei teinud seda. Ta ei rääkinud midagi uudishimu
rahuldamiseks või auahnuse toitmiseks, mis avanuks inimesele uksed
ilmaliku suuruse ees. Kristuse kogu õpetustöö mõtteks oli tuua inimmeel
kontakti piiritu Mõistusega. Ta ei õhutanud rahvast uurima inimeste käsitlusi
Jumalast, Tema Sõnast või tegudest. Ta õpetas inimesi nägema Teda
sellisena nagu Ta avaldub Tema tegudes, sõnades ja eelhoolitsuses.
Kristus ei käsitlenud abstraktseid teooriaid, vaid seda, mis on oluline
iseloomu arendamiseks, mis avardab inimese suutlikkust Jumalat tunda ning
tõhusamalt head teha. Tema räägib inimesele elu praktikaga seonduvaid
tõdesid, mis ulatuvad igavikku.
Samuti saame meiegi Loojaga tutvuda looduse vahendusel. Loodus on
suur õpperaamat, mida kasutagem koos Piibliga selleks, et õpetada teistele
Jumala iseloomu ning juhtida eksinud lambaid tagasi Jumala karja juurde.
Jumala kätetööd uurides mõjutab Püha Vaim veenvalt meie meelt. Selline
veendumus ei ole süsteemse mõttetöö tulemus; kui meie mõistus pole liiga
pimestunud tundmaks Jumalat, silm liiga ähmastunud nägemaks Teda ega
kõrv liiga kurdistunud kuulamaks Tema häält, adume kõiges sügavamat
tähendust ning kirjutatud sõna väärtuslikud vaimulikud tõed juurduvad
südames.
Ent Kristus seostas oma õpetused lisaks puhkepäevale ka töönädalaga. Tal
on tarkust kündja ja seemne külvaja jaoks. Kündmise ja külvamise,
maaharimise ja viljalõikuse kaudu õpetab Ta meid nägema oma armutööd
inimsüdames. Ta soovib, et leiaksime igas teiseski kasulikus töös ja kõigis
elu üksikasjades jumaliku tõega seostatavad õppetunnid. Siis ei hõiva enam
argiaskeldused kogu meie tähelepanu ega pane meid unustama Jumalat, vaid
meenutavad pidevalt Loojat ja Lunastajat. Siis läbib mõte Jumalast
kuldse niidina kõiki meie kodutöid ja askeldusi. Meie pilk märkab jälle
Tema näo peegeldumist loodusnähtustelt. Saame ikka uusi õppetunde
taevasest tõest ja kasvame Tema puhtuse sarnasteks. Nii saame kõik olla
“Issanda õpilased” ning oleme pidevalt “Jumala ees” sealkohal, kus meid on
kutsutud tegutsema (Jesaja 54:13; 1. Korintlastele 7:24).
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.