Eesti keele kasutus on vahel üsna isevärki asi. Näiteks kellegi omandamine või millegi hankimine käib alati suure “murega”: naine muretses endale lapse, töömees muretses endale vajalikud tööriistad, noor perekond muretses endale kauni kodu ja nii aina edasi. Kui palju nende omandamiste juures tegelikult muret oli või ei olnud, see on täiesti omaette küsimus.
Kui Jeesus räägib Mäejutluses murest ja muretsemisest, siis peab Ta tõesti silmas reaalset südamevalu, mis võib inimest erinevates olukordades saata. Sellest muretsemisest ei pääse üle ega ümber ükski inimene. Jeesus püüab aga selle muretsemisega inimese elus midagi ette võtta ja juhtida muretsejaid eemale murest, kus inimene midagi muuta ei saa. Samuti püüab Ta juhtida inimesi usaldama oma Jumalat, kes on tõotanud oma maistele lastele nende elus appi tulla.
Mida Jeesus Mäejutluses muretsemisest räägib, sellest õpime koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 23. novembril kell 11.00. Kõik on alati oodatud!
