5.-9. oktoobril käisid Põltsamaa noored Tšehhimaal tuuritamas. 2011 aastal sai kirjutatud misjoniprojekt, mis seisnes kursuses „Avasta Kristlus“ ning kursusest osavõtjad said nö preemiareisi Tšehhimaale. Tšehhis toimus meil ka 2 esinemist, kus ettekandmisele läks põltsamaalaste leivanumber: omatehtud muusikal. Nii me 18kesi teele asusimegi: 15 põltsamaalast, turvamees Andres ja 2 ülitoredat bussijuhti. Kuna sõiduks kulus meil kokku 3 päeva, saime kohapeal olla ainult 2 päeva, aga need olid seda väärt! Lisainfoks veel, et novembrikuu lõpus läheb enamvähem sama seltskond Taani esinema. Nüüd aga vaatame mida osalejad ise asjast arvavad:
Reisi Tšehhi ootasin ma juba kevadest saati. Kui otsustasime kevadel misjoniprojektist osavõtjate hääletusega just Tšehhimaale minna, olin väga elevil, sest soovisin siiralt taaskülastada Český Těšínit, kus olin olnud ka 2008/2009 aastavahetusel ning lausa nädal aega seal 2009. aasta jaanuaris koolis käinud. Bussireis läbi Läti, Leedu ja Poola oli pikk, kuid väga lõbus. Nalja sai palju tänu ülitoredale reisiseltskonnale ning see aitas kindlasti üle elada ka kardetud pika bussireisi. Meie vastuvõtjad olid valmistanud meie tulekuks märkimisväärse põhjalikkusega. Valmis oli tehtud lausa kindel reisiprogramm, mida rikkus veidike vihmasadu, nii et mägedesse jäi seekord minemata. See-eest avanes meil võimalus linna peal jalutada ja olime lausa nii tublid, et käsime jalgsi Poolaski ära. Nimelt on Český Těšín piirilinn ning riigipiiri ületamine oli meie ööbimiskohast ehk adventkirikust põhimõtteliselt „kiviviske kaugusel“. Külaskäiguks olime valmistunud põhjalikult ka meie. Enne minemist harjutasime esinemisprogrammi, mida reede õhtul esitasime Havířovis ja laupäeva õhtul Český Těšíni adventkirikus. Publik oli hästi soe mõlemas kirikus ja meie esinemistele elati kaasa.
Eriti tore mälestus on viimasest reisipäevast ehk laupäeva õhtust, kui oli organiseeritud mängude programm, kust ei puudunud järjekordselt ka ülihead söögid. Tšehhi ja Eesti noored veetsid koos ühe toreda õhtu. Samuti ei seganud meid ka keelebarjäär ning mina sain jällegi praktiseerida oma saksa keelt, milleks mul eriti tihti võimalust ei avane. Nimelt on osad Tšehhi noored õppinud võõrkeelena saksa keelt, kuid üldiselt oli inglise keele oskajaid siiski rohkem.
Minu jaoks tõi reis meelde mitmeid toredaid mälestusi ja oli eelkõige rõõmus taaskohtumine, sest mitmed Tšehhi noored on töötanud koos minuga Walesis ning olen osadega neist sõber olnud juba üle kolme aasta, kuid seekordki avanes mul võimalus kohtuda uute inimestega , saada paar uut sõpra ning veeta üks mälestusväärne ja ülitore nädalavahetus Tšehhimaal.
Heldi
Tšehhi reis läks igati korda. Tore on käia koguduse noortega väljasõitudel ja omandada ühiseid kogemusi. Kui keegi meist oleks puudu olnud, poleks meil nii huvitav ja värvikirev seltskond olnud. Andrese sõnavõtud on ka väga huvitavad ja päeva rikastavad olnud. Ainult, et osad on liiga väsinud olnud ja poolelt kõnelt unne suikunud. Tagasiteel on läbivaks teemaks olnud hobujõud, aga seda teemat ma lähemalt puudutada ei sooviks.
Meie seast on tõusnud ka üks teletäht, kes naudib oma kuulsusekoormat täielikult ja tegi algust ka juba oma staarielulookirjeldusega. Selleks staariks sai siis minu vend Ergas ning tema lemmiktegevuseks oli Pille iPodi kaudu kostitada oma Facebooki sõpru päevakohaste staatuseuuendustega. Teda premeeriti ohtrate kingitustega ning ta on ülimalt õnnelik. Mulle meeldis see reis väga.
Kaidi
Kogu reis oli väga tore. Sõidu ajal oli huvitav aknast välja vaadata. Loodus oli väga ilus ja maastik samuti. Mulle meeldis kogu reis, eriti meeldis see, et sain uusi ja häid sõpru ning sain lemmiknäitlejaks. See oli ka päris tore, et seal on kell alati Eesti kellast tund aega taga. Tagasi sõites nägime kahte avariid. Tšehhis olid meie söögilauad nagu peolauad. Tšehhi minnes läksime läbi Läti ning jäime Leetu ööseks. Hommikul sõitsime edasi läbi Poola. Poola piiri peal läks päris kaua, sest seal olid mingid teemaksud. Sellel ajal, kui me ületasime Tšehhi piiri, mina magasin. Kui me öösel jõudsime Český Těšínisse, oli juba siis söögilaud kaetud.
Meie teekonna kogupikkuseks oli 2649,8 km! Reedel käisime esimest korda muusikaliga esinemas ning Tšehhi keelne tõlge oli seina peal kui meie esinesime. Hingamispäeval pidime juba kell 7 ärkama ning asjad pakkima ning eest ära viima. Kell 9 hakkas õppetükk, eestlased olid omaette, teemaks oli Paulus ja Püha Vaim. Kell 10:15 hakkas jutlustund, pärast seda sõime, oli vaheaeg ning kell 16 hakkas meie teine muusikali esitamine, mis läks väga hästi. Pärast, kui oli küsimuste aeg, tuli välja, et mina olen lemmiknäitleja. Minu meelest läks see reis igati korda ja seda tänu Jumalale.
Kella 19 paiku hakkas meie lahkumispidu ning pärast südaööd hakkasime kodu poole sõitma. Lahkumine oli kurb, vähemalt minu jaoks, sest ma igatsen juba oma uusi sõpru.
Ergas
Kuigi algul kahtlesin, kas minna kooli ajast reisile, olin pärast reisi õnnelik, et otsustasin väljasõidu kasuks. Seoses muusikaliga oli mul küll raskusi, kuid siiski tundsin rõõmu esinemisest. Samuti oli hea kuulata Andres Ploompuu mõtteid, mis ei jätnud sugugi külmaks.
Tore oli ööbida Kaunase adventkirikus, kus meid võttis soojalt vastu Leedu adventkoguse president. Kuigi liikusime lõuna suunas, oli Tšehhi jõudes ilm jahedaks läinud, kuid see-eest tšehhide vastuvõtt oli seda soojem. Ei olnud aega, mil oleksime pidanud tundma tühja kõhtu või igavust. Laupäeva õhtul oli meil võimalus veeta aega koos kohalike noortega. Oli tore saada tuttavaks vahvate noorte kristlastega. Loodan, et see ei jäänud meie viimaseks kohtumiseks. Olen Jumalale tänulik sellise erakordse võimaluse eest.
Kaia
Vähe on selliseid reise, kus pole muud muret, kui kaasas olla, kõik oli ette ära muretsetud. Väikestest kahtlustest hoolimata oli tegemist meeldiva puhkusega. Nii mõnusat ja lahedat seltskonda annab otsida. Český Těšín on väike linnake, mis asub otse Poola piiri ääres, jagades linna kaheks sarnaselt meie Valgale. Nii me käisime vahelduseks Poolas jalutamas, et siis jälle Tšehhimaale naasta.
Kohalike noortega saime sedavõrd headeks sõpradeks, et ega enam palju puudu ei jäänud, et nad kõik meiega Eestisse kaasa oleksid sõitnud.
Tšehhi Vabariik jätab igati kaasaegse mulje, nagu oleks Saksamaal käinud. Kaks kirikut, milles Põltsamaa noored edukalt muusikali esitasid, olid kaasaegsed ning alles hiljuti ehitatud, mõjudes kutsuvalt ning samas hubaselt. Mina igatahes tulin tagasi uue jõu ning inspiratsiooniga, eriti positiivselt olen meelestatud põltsamaalaste ettevõtlikkusest ja vabast olemisest ning uutest sõpradest, kelle ma omale leidsin. Lihtsalt lahe oli! Et millal siis jälle?
Andres