Issand soovib, et Tema rahvas oleks usus kindel, mitte teadmatuses sellest suurest lunastusest, mis on nii külluslikult neile varutud. Neil ei ole vaja vaadata tulevikku, arvates, et nende heaks saab millalgi tulevikus suur töö tehtud, sest see töö on juba tehtud. Usklikku ei ole kutsutud üles ise Jumalaga rahu tegema – ta ei suudaks seda kunagi. Ta peab vastu võtma Kristuse kui oma rahu, sest Kristuses on Jumal ja rahu. Kristus tegi patule lõpu, kui kandis selle ränga needuse oma ihus ristipuule ning võttis needuse kõigilt neilt, kes usuvad Temasse kui oma isiklikku Päästjasse. Ta lõpetab patu valitsuse südames ning uskliku elu ja iseloom tunnistavad Kristuse armu ehtsast iseloomust.
Jeesus annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad, sest iga usklik peab vabaks saama rüvedusest ning seaduse needusest ja hukkamõistust. Püha Vaimu töö ja tõe pühitsuse kaudu saab usklik taevaste õuede jaoks sobilikuks, sest Kristus tegutseb meie sees ja Tema õigus katab meid. Ilma selleta ei saa keegi taevasse. Me ei tunneks taevast rõõmu, kui Vaimu mõju ja Kristuse õigus ei muuda meid selle püha õhustiku jaoks sobilikuks. EGW “Te saate väe”