skip to Main Content
24aug. 24

Hiline vihm

Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.

Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …

Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.

Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”

22aug. 24

Piiblisalm

“Issand Jumal on minu jõud.” (Ha 3:19a)

21aug. 24

Mõttetera teenimisest

Tõeline teenistus on Jumala armastuse poolt meeldivaks muudetud südame avaldumine. Niisugune teenistus annab selles elus iseloomule õilsuse. Selle mõju tõttu ilmneb armastus Jumala ja inimeste vastu sõnades ja tegudes. EGW “Pilk ülespoole”

18aug. 24

Õige arusaamine Jumalast

Tuhandetel on Jumalast ja Tema iseloomust vale arusaamine. Nad teenivad ebajumalaid just niisamuti nagu seda tegid Baali kummardajad. Kas meie teenime tõelist Jumalat, kellest kirjutab Pühakiri ja kellest kõneles Kristus? Või kummardame mõnd filosoofilist ebajumalat Tema asemel? Jumal on tõe Jumal. Õiglus ja arm on Tema trooni alustugedeks. Ta on armastuse, kaastunde ja õrnuse Jumal. Just sellisena esindas Teda Tema Poeg, meie Lunastaja. Ta on kannatlik ja pikameelne Jumal. Kui just selline on Jumal, keda me teenime ja kelle sarnaseks me oma iseloomu kujundame, siis kummardame me tõelist Jumalat. EGW “Usk, millest ma elan”

Uus ja Vana Testament

Kristus on meiega, kui õpetame sõnu, mida Ta nii Vanas kui ka Uues Testamendis on rääkinud. Tema, kes andis Uue Testamendi käsu, on see, kes andis ka Vanas Testamendis sisalduvad juhised.

Mõlemad, nii Vana kui ka Uus Testament, on pühad, sest mõlemad sisaldavad Kristuse sõnu. Kõik suhtlus taeva ja maa vahel alates Aadama pattulangemisest on käinud läbi Kristuse. Päästja on alati selle inimesega, kes usub nii Uue kui ka Vana Testamendi juhiseid ning teeb seda, mida Kristus neis on käskinud.

Hoidke Kristuse lähedale. Pidage meeles Tema sõnu: “Õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) EGW “Te saate väe”

Siruta usukäsi

Jeesus toetus oma Taevase Isa tarkusele ja jõule. Ta ütleb: “Issand Jehoova aitab mind, seepärast ma ei tundnud häbi, seepärast ma muutsin oma näo otsegu ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse, et mu õigusemõistja on ligidal! Kes tahab minuga riielda? Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juure! Vaata, Issand Jehoova aitab mind!” (Js 50:7-9) Juhtides tähelepanu omaenda eeskujule, ütleb Ta meile:

“Selle maailma vürst tuleb”, ütles Jeesus, “ja ta ei saa minust ühtegi!” (Jh 14:30) Temas polnud midagi, mis oleks vastu helisenud Saatana pettekujutelmadele. Jeesus ei nõustunud patuga. Isegi oma mõttes ei langenud Ta kiusatusse. Samuti võib olla meiega. Kristuse inimlikkus oli ühenduses jumaliku olemusega. Temas elav Püha Vaim tegi Ta võimeliseks võitlema. Ta tuli just selleks, et teha meid jumaliku iseloomu osalisteks. Seni, kui oleme usu kaudu ühenduses Temaga, pole patul meie üle võimu. Jumal sirutub meie usukäe järele, et liita see kindlasse haardesse Kristuse jumalikkusega; nii võime saavutada iseloomu täiuslikkuse. EGW “Ajastute igatsus”

Selgitav mõttetera

Kõigis meie palvetes peab olema usk, sest palve ei ole oma väge kaotanud. EGW “Pilk ülespoole”

Piiblisalm

“Pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane palvetab sinu ees.” (2Aj 6:19)

Back To Top