Näide Joosepi elust Egiptuses
Joosep jäi lihtsaks ja ustavaks Jumalale. Iga päev nägid ta silmad pahesid ja kõrvad kuulsid ahvatlusi, kuid ta ei nõustunud neid vaatlema ja kuulama. /…/ Oleks ta püüdnud põhimõtteid salata, oleks ta kiusatustele järele andnud. Ta ei häbenenud oma isade usku ega püüdnud varjata tõsiasja, et ta oli Issanda teenija.
Silmapaistev kordaminek kõigis Joosepile antud kohustustes polnud otsene ime, vaid jumalik õnnistus, mis kroonis Joosepi töökust, hoolikust ja tarmu. Joosep tunnistas, et tema edu pandiks oli Jumal ning isegi tema ebajumalaid teeniv isand tunnistas sama. Ent edu poleks tulnud ilma püsiva, läbimõeldud tegutsemiseta. Jumal sai austatud oma sulase ustavuse läbi. Jumal soovis, et Jumalasse uskuja erineks südamepuhtuse ja aususe poolest ebajumalakummardajatest ning et taevase armu valgus saaks paista paganliku pimeduse keskel. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jaakobi kaevul
Taeva kuningas tuli hüljatud hinge juurde ja palus temalt teenet. Tema, kes lõi ookeani, allikad ja veesooned, istus väsinult Jaakobi kaevu ääres ja sõltus võõra lahkusest selles, et saada juua.
Samaaria naine nägi, et Jeesus oli juut. Hämmastuses unustas ta täita Jeesuse soovi ja püüdis hoopis selgusele jõuda tavatu palve põhjuses: “Kuidas sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?”
Jeesus vastas: “Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: Anna mulle juua, siis sa paluksid teda ja ta annaks sinule elavat vett.” /…/ Kui Jeesus kõneles elavast veest, kuulas naine imestusega Tema sõnu. Jeesus oli äratanud temas huvi ja tekitanud igatsuse anni järele, millest Ta kõneles. Jeesus ütles temale: “Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle, aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu.”
Kui paljudele janunevatele hingedele on elav Allikas tänagi nii lähedal, ja ometi otsivad nad kaugelt elustavat vett! “Ära ütle oma südames: Kes läheb taevasse? See on: Kristust alla tooma, või: kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!… Sõna on sinu ligidal, sinu suus ja sinu südames… Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand ja oma südames usud, et Jumal on Tema surnuist üles äratanud, siis saad sa õndsaks!” (Rm 10:6-9) EGW “Ajastute igatsus”
Ole usus kindel
Issand soovib, et Tema rahvas oleks usus kindel, mitte teadmatuses sellest suurest lunastusest, mis on nii külluslikult neile varutud. Neil ei ole vaja vaadata tulevikku, arvates, et nende heaks saab millalgi tulevikus suur töö tehtud, sest see töö on juba tehtud. Usklikku ei ole kutsutud üles ise Jumalaga rahu tegema – ta ei suudaks seda kunagi. Ta peab vastu võtma Kristuse kui oma rahu, sest Kristuses on Jumal ja rahu. Kristus tegi patule lõpu, kui kandis selle ränga needuse oma ihus ristipuule ning võttis needuse kõigilt neilt, kes usuvad Temasse kui oma isiklikku Päästjasse. Ta lõpetab patu valitsuse südames ning uskliku elu ja iseloom tunnistavad Kristuse armu ehtsast iseloomust.
Jeesus annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad, sest iga usklik peab vabaks saama rüvedusest ning seaduse needusest ja hukkamõistust. Püha Vaimu töö ja tõe pühitsuse kaudu saab usklik taevaste õuede jaoks sobilikuks, sest Kristus tegutseb meie sees ja Tema õigus katab meid. Ilma selleta ei saa keegi taevasse. Me ei tunneks taevast rõõmu, kui Vaimu mõju ja Kristuse õigus ei muuda meid selle püha õhustiku jaoks sobilikuks. EGW “Te saate väe”








