Valgus Jumalalt
See, kes on omandanud isikliku kogemusega teadmised Jumalast ja Tema Sõnast, on valmis uurima loodusteadust. Kristuse kohta on kirjutatud: “Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus.” (Jh 1:4) Enne pattulangemist olid Aadam ja Eeva Eedeni aias ümbritsetud selge ja kauni valgusega, Jumala valgusega. See valgus valgustas kõike, millele nad liginesid. Nende arusaama Jumala iseloomust ja kätetöödest ei varjutanud miski.
Aga kui nad alistusid kiusajale, siis lahkus valgus neist. Pühaduse rüüd kaotades kaotasid nad valguse, mis oli loodust valgustanud. Nad ei suutnud seda enam õigesti mõista. Nad ei suutnud enam märgata Jumala iseloomu Tema kätetöös. Seega ei suuda inimene tänapäeval ise looduse õpetusi õigesti lugeda. Kui teda ei juhi jumalik tarkus, tõstab ta looduse ja loodusseadused looduse Jumalast kõrgemale. Sestap ongi üksnes inimeste ideed teaduses nii sageli Jumala Sõna õpetustega vastuolus. Kuid nende jaoks, kes võtavad Kristuse elu valguse vastu, on loodus taas valgustatud. Ristilt säravas valguses võime looduse õpetusi õigesti tõlgendada. EGW “Tervise teenistuses”
Rajalt kõrvalekaldumata
Kui heldekäeline oli And, mille Jumal inimkonnale andis. Ta armastas maailma niivõrd, et andis ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Issand Jeesus andis oma elu maailma eest, et inimesel võiks olla täiuslik eeskuju. Ta jättis maha oma kuningliku rüü ja krooni ning tuli inimesena maa peale. Teda kiusati kõigis asjus nii, nagu inimest kiusatakse, kuid Ta ei astunud kordagi kõrvale rajalt, mille Ta oli valinud. Teda hoidis Jumala vägi, Teda toetas See, kes tahab olla abiks kõigile, kes Teda armastavad ja Tema käske peavad. EGW “Pilk ülespoole”
“Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.” (Ps 128:1)
Õigust vastu võttes
Jeesus avas inimestele Jumala halastuse; kuid halastus ei kõrvalda õiglust. Käsk kõneleb Jumala iseloomuomadustest ja sellest pole võimalik kõrvaldada ainsatki tähekest selleks, et kohandada seda inimese pattulangemisega. Jumal ei muutnud oma käsku, vaid ohverdas end Kristuses, et inimest lunastada. “Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.” ( 2Kr 5:19)
Käsk nõuab õiglust – õiglast elu ja täiuslikku iseloomu, kuid seda inimesel ei ole. Ta ei suuda täita Jumala püha käsu nõudeid. Kristus tuli maailma inimesena, elas püha elu ja arendas välja täiusliku iseloomu. Neid pakub Ta vaba annina kõigile, kes tahavad Teda vastu võtta. Jumal arvestab sellise inimese elu asemele Kristuse elu. Nii saab inimene Jumala halastuse tõttu andeks senitehtud patud. Kuid veel enam – Kristus varustab inimlapse Jumala iseloomujoontega. Ta kujundab inimese iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks, vaimuliku jõu ja ilu kantsiks. Nii täitub Kristusesse uskuva inimese elus käsu õigus.
EGW “Ajastute igatsus”
Näide viljast
Puu vili näitab, kas tegemist on hea või halva puuga. Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu tuua esile head vilja. Te tunnete nad ära nende viljast.
Kõnelegem ja töötagem nii, et meie vili võiks olla õiguseks ja me laseksime oma valgust paista heades tegudes. Ainult usutunnistus ei ole midagi väärt. Jumal kiidab heaks üksnes jumalakartliku elu. EGW “Pilk ülespoole”
Õnnistuseks
Kõige tagasihoidlikumad ja vaesemad Jeesuse jüngrid võivad olla teistele õnnistuseks. Võib-olla nad ei mõista, et teevad midagi eriliselt head, kuid alateadliku mõju abil võivad nad panna liikvele õnnistuselained, mis suurenevad ja süvenevad ja mille mõjust võivad nad teada saada alles lõplike kokkuvõtete tegemise päeval.
Nad ei tunne ega tea, et teevad midagi suurt. Neil pole vaja end väsitada muretsemisega õnnestumise pärast. Nad peavad rahulikult jätkama ja tegema ustavalt tööd, mille Jumala ettenägevus on neile määranud, ja nende elu pole siis kasutu. Nende hing kasvab üha enam Kristuse eeskuju sarnaseks; nad on Jumala kaastöölised selles elus ja on nõnda sobivad tulevase elu kõrgema tegevuse ja varjutamatu rõõmu jaoks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Teenides Jumalat
Inimene, kes siira südamega Jumalat teenib, saab suure tasu. “Su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule avalikult.” Elu, mida elame Kristuse armu tunnetades, vormib meie iseloomu. Algupärane ilu hakkab hinges taastuma. Ilmnevad Kristuse iseloomu omadused ning meist hakkab välja paistma Jumala kuju. Inimesed, kes elavad ja töötavad koos Jumalaga, peegeldavad taevast rahu. Neil on ühendus taevaga. Sellistes hingedes on Jumala riik juba alguse saanud. Nad tunnevad Kristusele omast rõõmu olla õnnistuseks inimkonnale. Neil on au olla Õpetaja teenistuses; neile usaldatakse Tema nimel Tema töö.
“Ükski ei või teenida kaht isandat.” Me ei saa teenida Jumalat jagatud südamega. Piibellik usk ei ole üks mõju paljude teiste hulgas. Usk peab valdama kogu inimese, tungima kõigesse. See ei saa olla juhuslik värvilaik lõuendil; tõeline usk imbub läbi kogu elu nii nagu imab värvisse kastetud kanga iga kiud luitumatut värvi.
Siirus ja eesmärgikindlus on Jumalalt valguse saamise tingimuseks. Inimene, kes soovib tunda tõde, peab olema tahtlik vastu võtma kõike, mida tõde sisaldab. Ta ei tohi teha milleski kompromissi kurjaga. Kõikuv ja pooliku südamega sõlmitud leping olla tõe poolt tähendab saatanlikku endapettust. EGW “Ajastute igatsus”