Rumalad ja targad
Kümme neitsit näevad selle maailma lõputunde. Nad kõik väidavad end olevat kristlased. Kõigil on kutse, kõigil nimi, kõigil valgus, ja kõik ütlevad end teenivat Jumalat. Kõik näivad ootavat Tema ilmumist. Viiel puudub siiski midagi. Viis neitsit jäävad üllatunult ja jahmunult pulmahoonest välja. /…/
Igaüht meist kujutatakse targa või rumala neitsina. On paljusid, kes ei soovi viibida Jeesuse jalge ees ja õppida Temast. Nad ei tunne Tema teid ega ole valmis Tema tulekuks. Nad väidavad end ootavat oma Issanda tulekut, kuid ei valva ega palveta usus, mis hinge armastuse kaudu puhastaks. Sellised inimesed elavad hooletut elu. Nad on kuulnud ja vastu võtnud tõe, aga ei ela seda läbi. Neil ei ole lampides armu õli. Nad pole valmis Talle pulmasöömaajale. /…/
Ärge olge nagu rumalad neitsid, kes peavad endastmõistetavaks, et Jumala tõotused kuuluvad neile, kuigi nad ei kuuletu Kristuse käskudele. Kristus õpetab, et pelgalt kristlaseks tunnistamine ei tähenda midagi. Ta ütleb: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!” (Mt 16:24) EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Ärge väsige valvates ja paludes
Valvamine ja palumine on vajalikud, et areneda vaimulikus elus. Mine oma kambrisse või kuhugi üksildasse paika ning palu Isa Jeesuse nimel, et Ta sind aitaks. Mõjus on palve, mis tuleb inimese südamest, kes tunneb end nõrgana ning igatseb Jumalalt tuleva väe järele. Innukat ja tulist palvet kuuldakse ning sellele ka vastatakse.
Ära nõrke. Heida end Jeesuse jalge ette, kes on olnud kiusatud ning teab, kuidas aidata kiusatuid. Anna end Jeesuse kaudu Jumala kätesse, kuni su hing puhkab kindluses Temas ning sa tunned, et sind pole selle töö tegemisel üksi jäetud. Jumal aitab sind. Inglid valvavad su üle. Kuid enne kui sa abi saad, pead tegema parima, mida suudad – valvama ja paluma. EGW “Usk, millest ma elan”
Hingamispäev ja loodus
Issanda hingamispäev tuleb kujundada õnnistuseks nii meile kui meie lastele. Lapsi võib viia õitsvate lillede ja puhkevate pungade juurde, kõrgete puude ja kaunite rohukõrte juurde ning õpetada, et Jumal tegi selle kõik kuue päevaga, puhkas seitsmendal päeval ja pühitses selle päeva. Niiviisi võivad vanemad oma õppetundidega köita oma laste meeli ning kui lapsed vaatavad nähtustele looduses, toob see neile meelde nende kõigi vägeva Looja. Nende mõtted liiguvad looduse Jumalale, tagasi meie maailma loomise juurde, mil rajati hingamispäeva alused ja mil kõik Jumala pojad hõiskasid rõõmust.
Õnnelik on see perekond, kes Jeesuse kombel võib hingamispäeval minna pühakotta samamoodi nagu Jeesus oma jüngritega läks sünagoogi – üle põldude, piki järveranda või läbi metsasalude.
Hingamispäev kutsub meid nägema Looja loomistöödes Tema au. Jeesus sidus oma kallihinnalisi õppetunde loodusnähtuste iluga, sest Ta soovis ka meid tegevat sedasama. Enam kui teistel päevadel peaksime me pühal puhkepäeval uurima sõnumeid, mida Jumal on meie jaoks loodusesse üle tähendanud. Me peaksime uurima Päästja tähendamissõnu seal, kus ta neid kord jutustas, põldudel ja metsasaludes, lageda taeva all, keset rohuaasi ja lilli. Kui me liigume lähemale looduse südamele, muudab Kristus oma kohaloleku meie jaoks käegakatsutavaks ning räägib meie südameile oma rahust ja armastusest. EGW “Elu tänasel päeval”








