Õppetund nisuterast
Kristus sai maailma päästa ainult oma surma kaudu. Inimese Poeg pidi visatama maha nagu nisutera, Ta pidi surema ja silma alt peidetama, kuid Ta pidi uuesti ellu ärkama!
Igas lõikuses korratakse seda õppetundi nisuterast. Neil, kes harivad maad, on Kristuse sõnade illustratsioon alati silme ees. Maapinda peidetud seeme annab palju saaki ning selle vilja terad külvatakse omakorda maha. Niiviisi muutub lõikus mitmekordseks. Kolgata risti lõikus kannab vilja igaveseks eluks. Selle üle mõtisklemine on nende au, kes elavad läbi igaveste aegade. Selle õppetunniga ühendab Kristus eneseohverdamise, mida peame ellu rakendama. EGW “Pilk ülespoole”
Päikesepaistes
Viibige õues nii sageli kui võimalik ning kogege värskete tuulehoogude ja päikesepaiste õnnistusi. Laske linnulaulul ja looduse ilul äratada oma südames pühalikke ja tänulikke tundeid ning panna teid ülistama oma Loojat, kes on näinud ette teie vajadusi ja ümbritsenud teid loendamatute märkidega oma armastusest ja kestvast hoolitsusest.
Olgu sinu elul eesmärk, mille nimel elada. Kogu enese ümber pilvede asemel päikesepaistet. Püüa saada värskendavaks, imekauniks lilleõieks Jumala aias, jagades meeldivat lõhna kõigile sinu ümber viibijaile.
Kristlase rõõm tuleneb mõtisklemisest nende õnnistuste üle, mida võime nautida, sest oleme Jumala lapsed. Mõistust ja südant valgustav rõõm, mis tuleneb kindlustundest, et oleme lepitatud Jumalaga, lootus igavesele elule läbi Kristuse ning heameel teiste õnnistamisest – need on rõõmud, mis ei too endaga kaasa kurvastust. EGW “Elu tänasel päeval”
Näide Eliisast
Me võime prohvet Eliisa kogemusest õppida väärtuslikke õppetunde. Issand valis Eliisa Eelija abiliseks ning ta jäi katsumustes ja proovides oma kohustusele ustavaks. Ta oli valmis olema seal, kuhu Issand juhib, ja tegema seda, mida Issand käsib. Ta ei püüdnud kõrvale hoiduda kõige tagasihoidlikumast teenistusest, vaid oli ustav nii väiksemate kui ka suuremate kohustuste täitmisel. Ta oli alati valmis teenima igas positsioonis, mida Jumal talle näitas, ükskõik kui vastuvõetamatu võis see olla tema loomupärastele kalduvustele. Ning igal sammul õppis ta alandlikkuse ja teenimise õppetunde.
“Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda. Ja kui nad olid üle (Jordani) jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: “Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!” Ja Eliisa ütles: “Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!”” (2Kn 2:8. 9).
Eliisa ei palunud ilmalikku au ega kõrget kohta selle maa suurte meeste hulgas. Ta igatses kahekordset osa vaimust, mida Jumal oli andnud sellele, keda Ta kavatses austada taevassevõtmisega. Eliisa teadis, et mitte miski peale kahekordse osa vaimust, mis hingas Eelija peal, ei oleks suutnud muuta teda Eelija kohale sobivaks, sest Eelijal olid eaga kaasnevad kogemused ja tarkus, mida ei saanud mingil moel nooremale edasi anda.
Kui sulle oleks niisugune küsimus esitatud, mida sa oleksid vastanud? Mis on sinu südame suurim soov, kui sa asud Jumalat teenima? EGW “Pilk ülespoole”








