Ühtsus armastuses
Niisama palju kui seda on Poja armastus, niisama palju on Isa armastus päästeallikaks langenud inimsoole. Jeesus ütles oma jüngritele enne, kui Ta ära läks:
“Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.” (2Kr 5:19) Taevase pühamu teenistuses on “nende mõlema vahel rahutahe”. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16) EGW “Suur võitlus”
Õigekssaamine
Äärmiselt selgelt ja suure väega esitas apostel Paulus õpetust õigekssaamisest usu läbi Kristusesse. Ta lootis, et need Rooma kristlastele saadetud juhtnöörid on abiks ka teistele kogudustele; kuid kui ähmaselt võis ta ette näha oma sõnade kaugeleulatuvat mõju! Läbi kõigi aegade on suur tõde õigekssaamisest usu läbi olnud otsekui tuletorn, mis on juhtinud kahetsevaid patuseid eluteele.
Just seesama pimedust hajutav valgus valgustas kord Lutheri meeli ning ilmutas talle Kristuse vere väge puhastada patust. Seesama valgus on juhtinud tuhandeid patust koormatud hingi tõelise andestuse ja rahu Allika juurde. Igal kristlasel on põhjust tänada Jumalat Pauluse kirja eest Rooma kogudusele. EGW “Apostlite teod”
Jumala abi
Kristus elab selles, kes Ta usus vastu võtab. Hinge võivad tabada katsumused, kuid Issanda ligiolu on ikka meiega. Põlev põõsas, kus oli Issanda ligiolu, ei põlenud ära. Tuli ei hävitanud okste kiude. Nii on ka nõrga inimesega, kes paneb oma usalduse Kristusele. Kiusatuste sulatusahju tuli võib põleda, tagakiusamised ja katsumused võivad tulla, kuid ära põleb üksnes räbu. Tänu puhastusprotsessile särab kuld veel eredamalt.
See, kes on ustavate südames, on suurem kui see, kes valitseb uskmatute südant. Ära kaeba kibedalt sind tabanud katsumuse pärast, vaid suuna oma pilk Kristusele, kes rüütas oma jumalikkuse inimlikkusega, et me võiks mõista, kui suur on Tema osavõtlikkus meie suhtes, sest Ta samastas end kannatava inimkonnaga. Ta maitses inimeste kurbuse karikast, Teda vaevasid kõik meie ahistused, Ta sai täiuslikuks kannatuste kaudu ning oli kõiges kiusatud nagu inimesed, et aidata neid, kes on kiusatuses.
Ta ütleb:
Ta teeb inimese väärtuslikuks sellega, et elab Temas ja annab talle Püha Vaimu. Ta ütleb: “Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (Lk 11:13) EGW “Te saate väe”
Hoidke pilk ülal!
Sõites Norrast Rootsi langes mulle osaks näha kauneimat päikeseloojangut, mida olen kunagi vaadelnud. Inimkeel pole suuteline kirjeldama selle ilu. Loojuva päikese viimased kiired särasid kõigis värvides – kuldsetes, hõbedastes, merevaigukollastes ja karmiinpunastes. Nad heitsid oma sära üle kogu taeva, muutudes kord-korralt kirkamaks, kuni tundus, justkui oleks Jumala linna värav paokile jäänud ning selle sisemine hiilgus valla pääsenud. Kaks tundi hiilgas see ilu põhjamaa külmas taevas – see oli pilt, mille suur Kunstnik taevalõuendile oli maalinud. See oli kui Jumala naeratus, mis säras maiste kodude, kiviste tasandike, kaljuste mägede ja üksikute metsade kohal, millest meie tee läbi viis.
Tundus, nagu oleksid armuinglid sosistanud: “Vaata üles! See au on vaid üks kiir valgusest, mis hoovab Jumala troonilt. Ära ela ainult maa peal. Vaata üles ja hoia usus pilk oma taevasel kodul.”
Jumala lastena on meil alati eesõigus vaadata üles ning hoida ususilmade ees Kristust. Kui me pidevalt Teda oma vaateväljas hoiame, ujutab Tema juurest lähtuv valgus üle kõik meie mõtted. Kristuse valgus, mis paistab hingetemplisse, toob rahu. Hing jääb puhkama Jumala juurde, kogu mure ja vaeva võib tuua Jeesuse jalge ette. Kui me Teda vaatame, graveeritakse Tema kuju meie südamesse ning see ilmneb meie igapäevaelus.
Mu kallid sõbrad! Hoidke oma silmad Kristusel – vaid nii võite te näha Jumala au. Jeesus on meie valgus, elu, rahu ja kindlus igavesti. EGW “Usk, millest ma elan”
Edasiminek
Ma sooviksin, et suudaksin edasi anda kristliku elu ilu. Alustades eluhommikust, juhituna looduse ja Jumala seadustest, liigub kristlane kindlalt edasi ja ülespoole, tõmbudes iga päevaga lähemale oma taevasele kodule, kus teda ootab elukroon ja uus nimi, “mida ükski muu ei tunne kui aga see, kes selle saab.” Jätkuvalt suureneb tema õnnelikkus, pühitsuse tase ja kasutuskõlbulikkus. Iga-aastane edasiminek ületab eelmise aasta oma.
Inimesed, kes viivitavad Jumala otsimisega senikaua, kuni nende elukaar on peaaegu lõpule jõudnud, kaotavad elu täis puhast, ülevat õnne – õnne, mida ei saavutata iialgi siinse elu pakutavaid naudinguid taga ajades. Inimesed, kes on juba kaua Jumalaga tuttavad olnud on valmis liituma Jumala perekonnaga. EGW “Elu tänasel päeval”
