Pärl
Kristuse õigus on särav nagu pärl, seal pole kriimustusi, mustust, süüd. Ja ka meil on võimalus see õigus omandada. Lunastus koos verega ostetud hindamatute varandustega on kui kallihinnaline pärl.
Mõelge sellele, et Kristuse õigus saab osaks meile – see on and Jumalalt. Inimese ja Jumala vaenlane püüab takistada selle selge arusaama levikut, sest ta teab, et kui inimesed selle täielikult vastu võtavad, kaotab ta oma võimu. EGW “Usk, millest ma elan”
Võit Kristuses
Kristust koheldi nii, nagu meie oleme ära teeninud, selleks et meid võidaks kohelda nii, nagu Tema väärib. Teda mõisteti hukka meie pattude pärast, milles Temal ei olnud mingit osa, selleks, et meid võiks mõista õigeks Tema õiguse läbi, milles meil ei ole mingit osa. Tema kannatas surma, mis kuulus meile, et meie saaksime elu, mis kuulus Temale. “Tema vermete läbi on meile tervis tulnud!”
Oma elu ja surmaga tegi Kristus rohkemat kui lihtsalt taastas selle, mille patt hävitas. Saatana eesmärgiks oli lüüa igavene lõhe Jumala ja inimese vahele, kuid Kristuses saame me Jumalaga seotud lähemalt kui siis, kui me ei oleks kunagi langenud. Võtnud enesele meie olemuse, sidus Lunastaja ennast inimkonnaga purustamatu sidemega. Ta on ühendatud meiega igaveseks. EGW “Ajastute igatsus”
Ristile vaadates
Kutsun teid üles vaatama Kolgata Mehele. Vaadake Teda, kelle pead pärjas okaskroon, kes kandis häbistavat risti ja läks samm sammu järel mööda alanduse rada alla. Vaadake teda, kes oli valude mees ja haigustega tuttav, keda inimesed põlgasid ja hülgasid. “Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid.” “Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:4a.5) Vaadake Kolgatale, kuni teie süda sulab Jumala Poja hämmastavas armastuses. Ta ei jätnud tegemata midagi selle heaks, et langenud inimene võiks saada ülendatud ja puhastatud. EGW “Te saate väe”
Kuninglik perekond
“Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,” ütleb Issand, “ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,” ütleb Kõigeväeline Issand. (2Kr 6:17.18) Missugune tõotus! See lubab, et teist saavad kuningliku perekonna liikmed, taevariigi pärijad. Kui keegi maapealsetest monarhidest austab mõnd inimest või võtab temaga ühendust, kuidas leiab see siis ajakirjanduses kajastamist ja äratab nende kadedust, kes arvavad, et neil pole nii vedanud. Kuid siin on Keegi, kes on Kuningas kõige üle, universumi Monarh, iga hea asja Looja, ja Tema ütleb meile: ma teen teist oma pojad ja tütred. Ma ühendan teid endaga, te saate kuningliku perekonna liikmeteks ja Taevakuninga lasteks.
Miks me ei peaks seda tegema, kui meil on niisugune ajend, eesõigus saada Kõigekõrgema lapseks, eesõigus nimetada taeva Jumalat oma Isaks? Kas sellest ei piisa? Ja seda te nimetate kõigest väärtuslikust loobumiseks? Kas see on loobumine kõigest, mis on omamist väärt? Ma tahan ühineda Jumala ja pühade inglitega, see on mu kõrgeim püüdlus. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Usk on käsi
Usu kaudu võtame vastu Jumala armu, kuid usk ise ei päästa. Usk ei ole vahend, millega midagi ära teenida. Usk on käsi, millega haarame kinni Kristusest ja võtame vastu Tema teened. Me ei suuda isegi meelt parandada ilma Jumala Vaimu abita. Piibel ütleb Kristuse kohta:
Meeleparandus tuleb Kristuselt just nii nagu pattude andestuski. “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29) EGW “Ajastute igatsus”