“Õppige minult,” ütles Jeesus, “sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.” Meil tuleb astuda Kristuse kooli, õppida Temalt tasadust ja alandlikkust. Lunastus on protsess, mis kasvatab inimese taeva jaoks. See kasvatus tähendab Kristuse tundmist. See tähendab vabanemist vaadetest ja tavadest, mida on õpitud pimedusevürsti koolis. Inimesel tuleb vabaneda kõigest, mis takistab tal olemast ustav Jumalale.

Kristuse südames, kus valitseb täielik kooskõla Jumalaga, oli ka täielik rahu. Tähelepanuavaldused ei muutnud Teda uhkeks, hukkamõist ja pettumused ei masendanud. Ta säilitas julguse ka siis, kui Talle kõige rängemalt vastu seisti ja julmimalt koheldi. Kuid paljud end Tema järelkäijaiks tunnistavad inimesed on mures ja rahutud; nad kardavad usaldada Jumalat. Nad ei andu Talle täielikult; sest nad kardavad kaotada asju, mida selline andumine eeldab. Ent ilma Jumalale andumiseta ei leia nad rahu.

Enesearmastusega kaasneb rahutus. Kui oleme sündinud ülevalt, on meis sama meelsus, mis oli Jeesusel. Ta oli valmis alanduma selleks, et meie saaksime päästetud. Siis ei taotle me kõrgemaid kohti. Me igatseme istuda Jeesuse jalge ees ja õppida Temalt. Me mõistame, et meie töö väärtus ei seisne maailma ees lokku löömises või oma jõust askeldamises. Meie töö väärtus sõltub sellest, kui palju oleme saanud Püha Vaimu. Jumala usaldamine pühitseb meelsust ja aitab kannatlikkusega võita eluolukordi. EGW “Ajastute igatsus”

Kuidas siis selgeks teha, kelle poolel me oleme? Kellele kuulub meie süda? Kelle juures viibivad meie mõtted? Kellest armastame rääkida? Kelle päralt on meie soojemad kiindumused ja parimad jõud? Kui oleme Kristuse omad, on meie mõtted tema juures ja meie meeldivaimad mõtted on temast. Kõik, mis meil on ja mis me oleme, on pühendatud temale. Me igatseme peegeldada tema olemust, hingata tema vaimu, täita tema tahet, olla kõiges temale meelepärased. EGW “Tee Kristuse juurde”

Kristus vaatab maailma, mis on täis maise varanduse otsimist. Ta näeb paljusid innukalt taotlemas üht asja ja seejärel teist, kuid oma innukates püüdlustes sammuvad nad mööda ainsast teest, mis viib tõelise rikkuseni.

Kristus kui see, kellel on meelevald, kõnetab niisuguseid ja kutsub neid enda järel käima. Ta pakub, et juhib neid aarete juurde, mis kestavad sama kaua kui igavik. Ta näitab neile kitsast enesesalgamise ja eneseohverduse rada. Need, kes tungivad sel rajal edasi ja ületavad iga takistuse, jõuavad auriiki. Risti üles tõstes leiavad nad, et rist tõstab neid üles ja nad saavad viimaks kadumatu aarde. Kui väärtuslik on teadmine, et meil on ustav Sõber, kes annab meile suursuguse, õilsa iseloomu, mille abil sobime taevainglite seltskonda taevastes õuedes. EGW “Pilk ülespoole”