Pärl
Kristuse õigus on särav nagu pärl, seal pole kriimustusi, mustust, süüd. Ja ka meil on võimalus see õigus omandada. Lunastus koos verega ostetud hindamatute varandustega on kui kallihinnaline pärl.
Mõelge sellele, et Kristuse õigus saab osaks meile – see on and Jumalalt. Inimese ja Jumala vaenlane püüab takistada selle selge arusaama levikut, sest ta teab, et kui inimesed selle täielikult vastu võtavad, kaotab ta oma võimu. EGW “Usk, millest ma elan”
Võit Kristuses
Kristust koheldi nii, nagu meie oleme ära teeninud, selleks et meid võidaks kohelda nii, nagu Tema väärib. Teda mõisteti hukka meie pattude pärast, milles Temal ei olnud mingit osa, selleks, et meid võiks mõista õigeks Tema õiguse läbi, milles meil ei ole mingit osa. Tema kannatas surma, mis kuulus meile, et meie saaksime elu, mis kuulus Temale. “Tema vermete läbi on meile tervis tulnud!”
Oma elu ja surmaga tegi Kristus rohkemat kui lihtsalt taastas selle, mille patt hävitas. Saatana eesmärgiks oli lüüa igavene lõhe Jumala ja inimese vahele, kuid Kristuses saame me Jumalaga seotud lähemalt kui siis, kui me ei oleks kunagi langenud. Võtnud enesele meie olemuse, sidus Lunastaja ennast inimkonnaga purustamatu sidemega. Ta on ühendatud meiega igaveseks. EGW “Ajastute igatsus”
Ristile vaadates
Kutsun teid üles vaatama Kolgata Mehele. Vaadake Teda, kelle pead pärjas okaskroon, kes kandis häbistavat risti ja läks samm sammu järel mööda alanduse rada alla. Vaadake teda, kes oli valude mees ja haigustega tuttav, keda inimesed põlgasid ja hülgasid. “Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid.” “Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:4a.5) Vaadake Kolgatale, kuni teie süda sulab Jumala Poja hämmastavas armastuses. Ta ei jätnud tegemata midagi selle heaks, et langenud inimene võiks saada ülendatud ja puhastatud. EGW “Te saate väe”
Käsi, mis ei lase iial lahti
Päike helkis kaunilt sädeleval lumel, mis kattis ühe Alpide kõrgeima mäe tippu. Rändur järgnes oma teejuhile mööda kitsast rada. /…/ Ta usaldas teejuhti ning astus kartmatult tema jälgedes, kuigi ta polnud kunagi varem seda teed käinud. Äkki ta peatus – julge mägilasest teejuht astus üle kitsa, kuid väga sügava kaljulõhe. Seejärel sirutas ta käe ning palus teelisel tema käest kinni hoides üle lõhe astuda. Teeline viivitas, kuid teejuht julgustas teda: “Võta mu käest kinni – ma ei lase sul kukkuda.”
Üks Juht, kes on parem kõigist inimlikest teejuhtidest, palub teil järgneda Talle üle kannatlikkuse ja eneseohverduse kõrgendike. See pole kerge tee. … Kogu rada on täis Saatana püüniseid, mis on seatud kogenematule jalale. Kuid oma Teejuhti järgides võite te kõndida täie kindlusega – rajal on selgesti näha Tema jalajäljed. See tee on küll raske ja konarlik, kuid Tema on seda juba käinud. Ta on oma jalge alla tallanud astlad, et teha tee meie jaoks kergemaks. Koormat, mida meie peame kandma, on Tema juba kandnud. Isiklik suhtlemine Temaga toob valgust ning annab jõudu ja lootust. Neile, kes Teda järgivad, ütleb Ta:
EGW “Usk, millest ma elan”
Edenedes Kristuse sarnasuses
Oh seda Jumala armastust ja heldust! Oh seda kallist armu, mis on väärtuslikum kui hinnaline kuld! See ülendab ja õilistab. See kinnitab meie südame ja kiindumused taeva külge. Ja kui siis meie ümber ongi neid, kes on kiindunud maisesse tühisusse, lõbustustesse ja meeletusse, on meil ühendus taevaga, kust ootame Lunastajat. Hing sirutub üles, saama Jumalalt andestust ja rahu, õigust ja tõelist pühadust. Ühendus Jumalaga ja taevastele asjadele mõtlemine muudavad inimese Kristuse sarnaseks. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
