Me peaksime kasutama kogu oma hingejõudu Pühakirja uurimiseks ning harjutama oma mõistust Jumala sügavustega niipalju kui surelikel on võimalik mõista. Seejuures ei tohi me unustada, et lapselik kuulekus ja allaheitlikkus on õpilase õige meelsus.

Raskeid kohti Pühakirjas ei saa kunagi lahendada samade meetoditega, mida kasutatakse filosoofiliste probleemide puhul. Me ei peaks uurima Piiblit sellise eneseusaldusega, millega paljud tungivad teaduse valdkonda; me peaksime alandliku palvega pöörduma Jumala poole ja siiralt soovima teada saada Tema tahet. Me peame tulema suure Jumala ette alandliku ja vastuvõtliku vaimuga, või muidu pimestavad kurjad inglid meie mõistuse ja kalgistavad südame nii, et tõde ei avalda meile mõju. EGW “Suur võitlus”

Jeesus kutsus enda juurde väikese lapse, võttis ta sülle ja lausus: “Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te taevariiki!” Väikese lapse sirgjoonelisus, lihtsus ja usaldav armastus on omadused, mida taevas hindab. Need on tõelise suuruse tunnused.

Jeesus selgitas jüngritele, et maine hiilgus, au ja uhkus ei kuulu Tema riigi juurde. Jeesuse jalge ees ununevad kõik väljapaistvad omadused. Seal ei mõtle rikas või vaene, õpetatud või koolihariduseta inimene seisuse erinevustele ega eelistele. Kõik tunnevad end vere hinnaga ostetud inimlastena, kes sõltuvad täielikult Lunastajast.

Siiras kahetsev hing on Jumala silmis kallis. Jumal vajutab inimesesse oma pitseri mitte inimese seisuse, vaid sarnasuse järgi Kristusega. Au Issand on rahul nendega, kes on südamelt tagasihoidlikud ja alandlikud. “Su alandus” – inimloomuse osana – “teeb mind suureks!”

EGW “Ajastute igatsus”

Püha Vaim peab tegema südames oma töö; kui see on tehtud, siis ei voola enam kibedad pisarad, vaid täitub tõotus: “Vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks”. (Jh 4:14)

Sa saad seisma jääda ainult Jumalas. Kui süda on Jumalaga lepitatud, ilmneb see kaaskristlastega suhtlemises. On näha, et hingetemplis elab Kristus. EGW “Pilk ülespoole”