Usaldage Issandat
Ma ütlen taas: olge julged! Usaldage Issandat!
Ärge laske vaenlasel endalt tõotusi röövida! Kui olete end maailmast eraldanud, on Jumal öelnud, et Tema on teie Isa ja teie Tema tütred ja pojad. Kas sellest ei piisa? Missugust suuremat stiimulit saaks teile anda? Kas olla liblikas ilma püüdluste ja sihita elus on mingi suur eesmärk? Oh, lubage mul seista igavese tõe alusel. Andke mulle kadumatu väärtus. Lubage mul kinni haarata kuldsest ahelast, mis on taevast maa peale lastud, et ma saaksin tõmmatud üles Jumala juurde ausse. See on minu püüdlus, see on minu eesmärk. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Jumala tõotused
Vahel tundub usu käsivars olevat liiga lühike, et puudutada isegi Päästja rüüd, kuid on olemas tõotus, mille taga on Jumal: “Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: “Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:9-11)
Võitu ei too meie jõupingutused. Selle saame siis, kui näeme tõotuse taga Jumalat ning usume ja usaldame Teda. Haara usus kinni lõputu väe käest. Issand, kes on andnud tõotuse, on ustav. EGW “Pilk ülespoole”
Teel taeva väravateni
On inimesi, kes püüavad tõusta kõrgemale kristliku arengu redelil. Kuid tehes edusamme, hakkavad nad toetuma inimlikule jõule ning kaotavad peagi silmist Jeesuse – oma usu alustaja ja täidesaatja. Tagajärjeks on kaotus – kõige senivõidetu kaotamine. Tõesti kurb on nende olukord, kes teest väsinuina lubavad hingevaenlasel röövida endalt kristlikud voorused, mis on hakanud arenema nende südames ja elus. “Kuid kellel seda pole,” teatab apostel, “on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest.” (2Pt 1:9)
Apostel Peetrusel olid Jumala asjades pikaajalised kogemused. Tema usk Jumala päästvasse väesse oli aastatega tugevnenud, kuni ta oli jõudnud kindlale veendumusele, et iial ei lange see, kes usus edasi minnes tõuseb astmelt astmele, ikka ülespoole, kuni jõuab redeli tippu, mis ulatub taeva väravateni. EGW “Apostlite teod”
Täielik pühendumine
Jumal ei võta vastu midagi vähemat kui täielikku, tingimusteta pühendumist. Patused, kaht isandat teenivad kristlased ei saa iial taevasse. Nad ei oleks seal õnnelikud, kuna nad ei tea midagi kõrgetest, pühadest põhimõtetest, millest juhinduvad kuningliku perekonna liikmed.
Tõeline kristlane hoiab alati oma hingeukse taeva poole avatud. Ta elab osaduses Kristusega. Ta soovib, et tema tahe sulaks kokku Kristuse tahtega. Tema ülim igatsus on saada ikka enam ja enam Kristuse sarnaseks. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Omakasupüüdmatu elu
Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud tuleb harjutamisest; tegutsemine on just samasugune elutingimus. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, pole mitte ainult võimetu kasvama Kristuses, vaid ta kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli. EGW “Tee Kristuse juurde”
Andestamisest
Kristus kannab meie patte ning annab pidevalt andeks ülekohtu ja patu.
Juudi eeskirjad panid inimestele kohustuse andestada viis süütegu ja Peetrus arvas, et seitset korda välja pakkudes on ta jõudnud inimliku kannatlikkuse piirini.
Jeesus tahtis, et Peetrus mõistaks, et need, kel on jumalik meelsus ja kes on täidetud Jumala Vaimuga, annavad andeks piiramatult. Lunastusplaani aluseks on armastus – põhimõte, mida peab inimkond läbi elama. Kui Kristus piiraks oma halastust, kaastunnet ja andestust teatud arvu pattudega, kui vähe inimesi saaks siis päästetud! Kuid Kristuse armulikkus inimeste ülekohtu andestamisel õpetab meile, et me peame oma kaasinimestele eksimusi ja patte vabalt andestama.
Inimene saab päästetud üksnes pattude ja üleastumiste andestamises ilmneva Jumala imelise kannatlikkuse kaudu. Kuid need, keda on õnnistatud Jumala armuga, peaksid ilmutama samasugust kannatlikkuse ja andestuse vaimu nende suhtes, kes kuuluvad Issanda perekonda. EGW “Pilk ülespoole”