skip to Main Content
12mai 20

Uus algus

Südame muutusest, mille kaudu saame Jumala lapseks, räägitakse Piiblis kui sündimisest. Veel võrreldakse seda põllumehe külvatud hea seemne idanemisega. Samamoodi need, kes on äsja kogenud pöördumist Kristuses, peavad nagu “äsjasündinud lapsed” (1Pt 2:2) kasvama täiskasvanud meesteks ja naisteks Kristuses Jeesuses. Või nagu põllule külvatud hea seeme, peavad ka nemad kasvama ja vilja kandma. Jesaja ütleb, et “neid nimetatakse “Õigluse tammedeks”, “Jehoova istanduseks”, millega ta ennast ehib.” (Js 61:3) Näited on toodud igapäevasest elust, et me mõistaksime paremini vaimuliku elu saladuslikke tõdesid. “Te olete seljast võtnud vana inimese tema tegudega ja olete rõivastunud uude inimesse, kes pidevalt uueneb tunnetama oma Looja näo kohaselt.” (Kl 3:9.10) EGW “Tee Kristuse juurde”

kevad

09mai 20

Hingamispäeval looduses

Jumal andis inimestele oma loova väe mälestusmärgi, et nad märkaksid Teda Tema kätetöös. Hingamispäev pakub meile võimalust näha loomistöös Looja au. Ja kuna see on Tema soov, siis sidus Jeesus oma kallihinnalised õpetused looduse iluga. Eelkõige just pühal rahupäeval peaksime uurima sõnumit, mille Jumal on meie jaoks loodusesse kirjutanud. Meil tuleks mõtelda Lunastaja tähendamissõnadele seal, kus Ta neid kõneles – põldudel ja metsasaludes, lageda taeva all, rohu ja lillede keskel. Kui me läheme loodusesse, muudab Kristus oma ligioleku tõeliseks ning räägib meie südamele oma rahust ja armastusest. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

seitsmes päev

Piiblisalm

Sõnas on valgus

Pühakirja ei tohi lugeda traditsiooni või inimeste spekulatsiooni tuhmis valguses. Samahästi võiksime püüda tõrvikuga päikesele valgust näidata, kui selgitada Pühakirja inimeste traditsiooni või kujutlusvõime abil. Jumala püha Sõna au esiletõstmiseks ei ole vaja maise tõrvikuvalguse kuma. Sõnas eneses on valgus – Jumala au ilmub ning selle kõrval on kõik teised valgused tuhmid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Iga vaimuand on oluline

Jumal ei ole andnud kõigile sama tööharu. Tema plaan on, et mitmepalgelisuses oleks üksmeel. Kui Tema plaani uuritaks ja järgitaks, siis oleks Jumala töös palju vähem vastuolusid.

Ühes ihus on palju liikmeid, kuid kõigil liikmetel ei ole sama tegevus, vaid igaüks on töö täielikkuse seisukohalt oluline. “Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed. Kui jalg ütleks: “Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Ja kui kõrv ütleks: “Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine? Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis. Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu? Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.” (1Kr 12:14-20)

“Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed. Ja Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; seejärel tulevad imeteod, seejärel armuannid tervendamiseks, abistamiseks, juhtimiseks, mitmesugusteks keelteks. (1Kr 12: 27.28) Issand soovib, et Tema kogudus austaks iga andi, mille Ta on erinevatele liikmetele andnud. Hoidugem oma mõtete endale kinnitamisest ning ärgem arvakem, et teised ei saa teenida Issandat, kui nad ei tegutse samal tegevusalal kui meie. EGW “Jeesuse sarnaseks”

Reede, 26. veebruari audiojutlus

Back To Top