Uuri Sõna
Sõnu “Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele” korratakse pärast neid tõotusi, mis on Jumala laste jaoks kaaluka tähtsusega. (Ilm 2:11) Meie igavestes huvides on teada ja mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. Me peaksime hoolikalt uurima valgust ja teadmisi, et me ei oleks teadmatuses sellest, mida Jumal on oma hinnalises Sõnas käskinud ja tõotanud. Me kas päästame hinge või kaotame selle ning me peaksime äärmiselt tõsiselt küsima: “Mida ma pean tegema, et igavene elu saada?” Parimal juhul on elu üksnes lühike ning on hädavajalik, et elaksime selle lühikese elu kooskõlas Jumala seadusega, mis on universumi seadus. Meil peavad olema kõrvad, et kuulda, ja süda, et mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. EGW “Te saate väe”
Võidukas palve
Võiduka palve tingimuseks on usk. “Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” (Hb 11:6)
Kas me usaldame tema sõna?
See tõotus on avar ja piiramatu ning tõotuse andja on ustav. Isegi kui me palumise hetkel ei saa täpselt neid asju, mida küsisime, peame siiski uskuma, et Issand kuuleb ja vastab meie palvetele. Me oleme nii ekslikud ja lühinägelikud, et küsime vahel asju, mis ei tuleks meile õnnistuseks. Taevane Isa oma armastuses vastab meie palvetele, andes meile seda, mis on meile parim – seda, mida me isegi sooviksime, kui näeksime Jumala valgustatud pilgu läbi kõike sellisena, nagu see tegelikult on. Kui tundub, et meie palved jäävad vastuseta, siis klammerdugem tõotuste külge. Vastamise aeg tuleb kindlasti ja me saame õnnistuse, mida kõige enam vajame. Aga nõuda, et palvetele vastataks just sel teel ja niimoodi, nagu meie soovime, on jultumus. Jumal on liiga tark, et eksida, ja liiga hea, et keelata midagi head neile, kes on siirad. Seepärast ära karda teda usaldada isegi siis, kui sa ei näe oma palvetele kohest vastust. Usalda tema kindlat tõotust: “Paluge, ja teile antakse.” (Mt 7:7) EGW “Tee Kristuse juurde”
Palvenädal 5.-12. november 2022
Umbes 2000 aastat tagasi kutsus Jeesus end järgima: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.“ (Mt 4:19) Ta rääkis nii väikese kalameeste grupiga Galilea kaldal. Nad „jätsid kohe paadi … sinnapaika ning järgnesid talle“ (s 22). Kui need mehed Jeesusega aega veetsid, muutus nende elu jäädavalt.
Jeesus kutsub tänagi inimesi end järgima. Jüngriks olemine saab alguse Jeesuse järgimisest – veeta Temaga koos aega piibliuurimises ja palves, minna sinna, kuhu Tema juhib. Me saame Pühakirja lugude kaudu istuda Jeesuse jalge ees ning kuulata Tema õpetusi. Me vaatame, kuidas Ta tervendab pimedaid ja jalutuid. Me näeme Tema kirglikkust templi puhastamisel ja õrnust laste õnnistamisel. Me vaatleme, kuidas Ta ilmutab armastust oma vaenlaste suhtes ja kuidas Ta juhib oma sõpru. Nii nagu vana aja jüngrid, oleme ka meie täna Tema juhiste osalised. Me vaatame ja imestame, kui lähenevad Tema elu lõpuajad. Me rõõmustame Tema ülestõusmisest ja saame kõndida koos jüngritega Emmause teel, kui Jeesus, „hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas … neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.“ (Lk 24:27)
Kui me oleme „olnud Jeesuse kaaslased“ (vt Ap 4:13), oleme valmis võtma vastu Tema kutse minna ja teha „jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. “ (Mt 28:19, 20)
Ma kutsun sind üles veetma sel palvenädalal eriliselt aega Jeesusega, kui me uurime koos, mida tähendab olla Tema järgija.
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”
Näide kadunud lambast
Tähendamissõnas kadunud lambast õpetab Kristus, et pääste ei sõltu sellest, et meie otsime Jumalat, vaid sellest, et Jumal otsib meid. “Ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale.” (Rm 3:11,12) Me ei paranda meelt sellepärast, et Jumal võiks meid otsida, vaid Tema ilmutab meile oma armastust, et me võiksime meelt parandada.
Kui eksinud lammas on viimaks koju toodud, siis väljendub karjase tänulikkus meloodilistes tänulauludes. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
Samamoodi ühineb taevas ja maa tänus ja rõõmustamises, kui suur Karjane on eksija leidnud. EGW “Kristuse tähendamissõnad”