Viibi oma mõtetega Jumala headusel ja suurel armastusel, millega Ta on meid armastanud ja mida tõendab lunastustöö. Kui Ta ei armastaks meid ega peaks meid väärtuslikeks, siis ei oleks seda suurt ohvrit toodud. Ta on tegev halastuses ja armus. Lase oma südamel ja mõistusel puhata nagu väsinud lapsel ema süles. Tema igavesed käed toetavad sind. Jeesus kannatab kõigis sinu vaevades. Missugune eesõigus sul on – leida Jeesuses pelgupaik kannatustes. EGW “Pilk ülespoole”

Kui inimesed kõnnivad Jumalaga, siis varjab Ta neid otsekui kaljupraos. Nii varjatuna võivad nad näha Jumalat, nagu nägi Teda Mooses. Valguse ja väe läbi, mida Tema neile jagab, võivad nad rohkem mõista ja rohkem korda saata kui neil oma sureliku mõistuse abil varem võimalik näis olevat. EGW “Apostlite teod”

Vaimuliku külviga on nagu loodusegagi – tõe õpetaja peab valmistama südame pinnase ette ja külvama seemne, kuid elu andev vägi tuleb üksnes Jumalalt. Siin on piir, millest edasi on inimese pingutused asjatud. Kuigi me peame Sõna kuulutama, ei saa me anda väge, mis elustaks hinge ja laseks “võrsuda õigust ja kiitust.”

Sõna kuulutamisel peab toimima mõju, mis on väljaspool inimese võimu. Ainult Jumala Vaimu kaudu muutub Sõna elavaks ja võimsaks ning elustab hinge igavese elu jaoks. Seda tõde püüdis Kristus oma jüngrite meeltesse vajutada. Ta õpetas, et miski, mis neil on, ei suuda nende tööd edukaks muuta, vaid et Jumala imet tegev vägi annab Tema Sõnale mõju. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Õndsakskiitmised olid Kristuse tervitus kogu inimperekonnale. Vaadates tohutule rahvamassile, kes oli kogunenud mäejutlust kuulama, näis Kristus hetkeks unustavat, et Ta pole taevas, ning kasutas valgusemaailmale tuttavat tervitust. Tema huulilt voolasid õnnistused nagu purskab vesi kaua suletud olnud allikast. Pöördudes kõrvale selle maailma auahnetest, enesega rahul olevatest soosikutest, kuulutas Kristus, et õnnistatud on need, kes võtavad vastu Tema valguse ja armastuse, ükskõik kui suur poleks nende vajadus.

Kristus sirutas oma käed vaimus vaeste, kurbade ja tagakiusatute poole ning ütles: “Tulge minu juurde … ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28)

Kristus märkas igas inimeses lõputuid võimalusi. Ta nägi inimesi sellisena, nagu nad võiksid olla – Tema armu läbi muudetud, Issanda, meie Jumala ilus. Neid lootusega vaadates sisendas Ta lootust. Neid usaldusega koheldes sisendas Ta usaldust. Paljude südames, kes nägid olevat kõigele pühale surnud, tärkasid uued ajed. Paljudele, kes olid meeleheitel, avanes uue elu võimalus. EGW “Jeesuse sarnaseks”