Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”
Igatsedes Jumala järele
Tõuse ja mine oma Isa juurde. Ta tervitab sind juba kaugelt. Kui sa astud Tema poole kahetsuses kas või ühe sammu, kiirustab Ta sind oma piiritu armastuse käsivartega embama. Tema kõrv on avatud kahetseva hinge appihüüule. Tema teab südame kõige esimest sirutust Jumala poole.
Ühtki palvet, ükskõik kui kõhklevat, pole tehtud, ühtki pisarat, ükskõik kui salajas, pole valatud, ühtki siirast igatsust Jumala järele, ükskõik kui nõrka, pole hellitatud, nii et Jumala Vaim sellele vastu ei tuleks. Juba enne, kui palve on kuuldavale toodud või südame igatsus teatavaks saanud, tuleb Kristuse halastus vastu armule, mis tegutseb inimhinges. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Usus edasiminek
Oma töö edasiviimisel ei tee Issand alati oma sulaste ees teed tasaseks. Mõnikord paneb Ta proovile oma rahva usalduse, viies nad olukorda, kus nad on sunnitud edasi minema vaid usus. Sageli lubab Ta neil jõuda kitsikusse ja käsib neil minna edasi olukorras, kus nende jalad näivad puudutavat Jordani vett. Kui siis sellises olukorras Tema sulaste palved Tema poole tõsises usus üles tõusevad, avab Jumal nende ees tee ning viib nad avaratele tööpõldudele.
Kui Jumala käskjalad tunnevad oma vastutust Issanda viinamäe nende osade suhtes, mis veel abi vajavad, ning väsimatult oma Meistri vaimus hingede pöördumiseks töötavad, siis valmistavad Jumala inglid neile tee ning nad varustatakse töö edasiviimiseks vajalike vahenditega. EGW “Apostlite teod”
Looja tuli inimeste keskele
Loomistöö kõneleb meile Jumala osavusest ja väest. Jumal on oma headuses pannud maa peale kaunid lilled ja puud, mis on imeliselt kohanenud nende maade ja kliimaga, kus nad kasvavad.
Kuigi patt on moonutanud loodusobjektide kuju ja ilu, kuigi neis võib näha õhuvägede vürsti töö jälgi, ometi kõnelevad need Jumalast ning ilmutavad ikka veel mõndagi Eedeni ilust.
Üleval taevastes, maa peal, ookeani veteavarustes – igal pool näeme Jumala kätetööd. Kogu loodu tunnistab Tema väest, tarkusest ja armastusest. Ometi ei saa me Jumala isikut tundma õppida tähtedelt, ookeanist või kärestikelt. Seda tuli Kristus ilmutama. …
Kristus tuli, et ilmutada langenud inimkonnale Jumala armastust. Tema, maailma Valgus, looritas oma jumalikkuse sära pimestava hiilguse ja tuli siia maa peale elama inimesena inimeste keskel, et nad võiksid hukkumata oma Loojaga tuttavaks saada. Keegi ei ole Jumalat kunagi näinud, välja arvatud see osa, mis sai avalikuks Kristuse kaudu. Jeesus ütles: “Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.” (Lk 10:22) EGW “Pilk ülespoole”
Armastades
Esimene suur käsk on: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega!” “Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Mk 12:30,31) Neis kahes käsus on koos kõik moraalsete olevuste huvid ja kohustused. Need, kes täidavad oma kohust teiste suhtes nii, nagu nad sooviksid, et teised neile teeksid, jõuavad tasemele, kus Jumal saab end neile ilmutada. Ta annab neile oma heakskiidu. Nad saavad täiuslikuks armastuses ning nende töö ja palved pole asjatud. Nad võtavad pidevalt Algallikast vastu armu ja tõde ning annavad saadud jumalikku valgust ja päästet heldelt teistele edasi. Neis täituvad Pühakirja sõnad: “Te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.” (Rm 6:22) EGW “Tunnistused kogudusele” II
